Aiamaja välisseinad krunditud

Vivacolor Villa Protekt, ~50m2, kulu ca 5L.

Kasvuhoone sai kastetud (väetisega).

Heinaniitmine

Rästik roomas parematele jahimaadele.

Kännu- ja oksahunnik

Aiamaja katus valmis. Muud juhtumised. Märk taevast.

Täna oli eriskummaline päev, algusest lõpuni. Esiteks, meil ei ole hetkel peres ühtegi autot (muidu oli kaks). Kaili auto, Seati, müüsime reedel ära, kuid uut ei ole veel jõudnud osta. Minu Škoda läks aga remonti, parandatakse esistange ja udutuli, mis mägrale otsasõidu tagajärjel purunes, kaskojuhtum. Auto saan kätte alles homme või ülehomme, kuna värvimine võtab aega. Seega … meil ei ole transporti, tuleb olla leidlik ja isegi vapper 😛 Autot ei ole, selmet, sõitsin Männisallu ja tagasi jalgrattaga. Seljas seljakott ja selles akukruvikeeraja, söök, vahetusriided, võtmed jms. Olgu öeldud, et Männisallu minek on ülesmäge ja Võrru tagasitulek allamäge. Vot nii 🙂

Kohale jõudes oli nahk kuum, käisin tiigis ujumas. Vesi oli külm. Seejärel läks tööks.

Paigaldasin soojustusplaadid ja katuse laineplaadid. Ühel hetkel tundus, et päev saab enne otsa, kui katus lõpuni valmis saab. Olin juba valmis viimased plaadid järgmiseks päevaks jätma, kuid tegin siiski edasi. Päike lõõskas ja kärbsed oli parvena kallal, kael sai päikse üledoosi. Ja siis paistis, et ma ikkagi jõuan õhtul kella 9-ks valmis. Päike muudkui paistis ja küpsetas. Ühtekokku lõin katusesse ca 700 katusenaela. Ja siis lõin viimase naela, katus saigi valmis.

Hakkasin asju kokku panema, kasvuhoonet sulgema. Korraga vaatan, mis värk, vihma hakkas sadama? Kas tõesti?! Katus sai 15min tagasi valmis ja päikselõõsk asendus järsku hoovihmaga. Räästad tilkusid, vett tuli, nagu oavarrest. See oli nagu “märk taevast”, nii otseselt kui ülekantud tähenduses 🙂

Mure, kas nüüd tuleb vihmas koju vändata? Ei, õnneks läks sadu ruttu üle. Sõit oli suures osas allamäge. Aga kõik kokku oli päris mõnusalt väsitav.

Katuse roovid. Aiaelu. Juurte vahel.

Katuseplaadid kinnituvad roovidele (eilses postituses oli sellest pikemalt). Nüüd on roovid immutatud ja katusele kinnitatud, võib laineplaadid külge naelutada.

Aiamaja pakk saabus 11. juunil ja seisis sestpeale maja kõrval staaplis. Sai teda korduvalt kilest lahti-kinni ja ümber pakitud, et vajalik materjal sealt kätte saada. Täna jõudsin viimaks niikaugele, et staapel on murult kadunud: enamus materjali on ehituses paika pandud, jäänud on veel vaid põrandalauad ja hunnik liiste, need paigutasin tuppa.

Kastsin kasvuhoone ja amplid. Tomatid on hakanud veidi värvuma, varsti saab vist küpseid tomateid maitsta.

Kes seal puujuurte vahel sahistab?

Rästikuteemalisi postitusi olen eelnevalt teinud kolmel korral. Täna oli niisiis neljas kohtumine. Aimasin, et eelmise rästiku abikaasa võib sealkandis vaikselt edasi tegutseda ja kuna täna päike soojalt paistis ja neile meeldib end soojendada, siis võtsin nõuks samas kohas ümbrust veidi uurida. Liikusin vaikselt ja piidlesin mändide päiksepoolseid heinatuuste. Siis kuulsin kerget krabinat ja nägin vaid viivuks silmanurgast heinte vahel liikumist. Selge pilt.

Paari tunni pärast tulin tagasi, telefon pildistamiseks käes valmis ja hiilisin sama koha ligidale. Sain päris lähedale ja tegin pildiseeria, kuni mind lõpuks märgati ja taas oli sekundiga loom kadunud. Tema elupaik on aga nüüd teada.

Aiamajale vihmaveerennide “aretamine”

Alustuseks ütlen kohe ära, et katuse laineplaat on veel paigaldamata. Enne tuleb kõik läbi mõelda. Näiteks see, kuidas siia viltuse räästalaua külge vihmaveerenne kinnitada? Nad jääksid ju samuti allapoole viltu.

Parem oleks räästalaud vertikaalseks ajada, siis jääks vihmaverenn ka loodi. Tegin veidi ringi.

Selle külge julgeb lisaks vihmaveerennile ampleid ka kinnitada 🙂

Päikselised ilmad tõestasid, kui kuumaks praegune ruberoidiga kaetud katuselaudis võib päiksekäes minna: sedavõrd, et kogu tuba hakkas keskpäeval kuumama, nagu saun (siis polnud veel põrandatki all). Selle vältimiseks on kaks abinõud. Esiteks, katuseplaadid lähevad roovidele, mis tõstab plaadid laudiselt lahti, ca 30mm kõrgemale, et õhk saaks katuseplaatide all ventileerida. Viilkatuse kalde tõttu hakkab kuumenenud õhk laineplaatide all ülespoole liikuma ja katuseharjalt väljuma, jahedam õhk tuleb altpoolt asemele. Seega, laudis ehk toa lagi ei tohiks enam tuliseks minna. Lisaks, sinna vahesse mahub veel ka 25mm soojustusplaat. Need kaks väikest lisa tagavad, et päike ei küta katust suvel kuumaks ja talvel hoiab jällegi paremini toasooja sees. Enamgi, vihmapiiskade sabin ei kostu katuselt enam nii valjusti tuppa sisse. Täna tegin mõned katsetused ja mõõtmised.

Nüüd on vihmaveerenni kinnitamiseks koht olemas. Räästalaua kõrgus peaks tegelikult olema selline, et ta puudutab ülaservaga laineplaate või jääb sinna ca 1cm vahet, siis on silmale ilusam. Vaatan töö käigus, kuidas seda teha annaks. Võibolla tuleb ruberoidi üleulatuv äär alla keerata või üldse ära lõigata.

Ajamaja sai altpoolt soojustatud (musta) põranda

Päeva alustasin partsi abil ümber maja kruusa kinnitampimisega. Mitu ringi tehes sai naha päris soojaks. Tänu sellele oli kogu edasine toimetamine kõvemal pinnasel ja palju meeldivam.

Paigaldasin põrandalaakide vahele 50mm EPS100 soojustuse. Selle katsin pealt 12mm OSB plaadiga. Trikk oli selles, et plaate paigaldades ei tohtinud korrakski end unustada ja soojustusele astuda. Soojustusplaat toetub servadega vundamendiplokkidele ja on laakide vahele tihendatud montaaživahuga, alt on tühi, seal liigub õhk. Nüüd, kus maja ei ole enam alaäärest ilmale avatud, hakkas tunduma, et on nagu päris toa moodi juba.

Päeva jooksul oli nii päikest ja soojust, kui vihma ja külma tuult. Oli ka vikerkaar.

Kruusakoorem ja aiamaja vundamendi kalded

Tellisin kruusa juurde, et aiamaja saaks vundamendi ümber lauged kalded, mis takistaksid vihmaveel maja alla koguneda. Viimane suurvihm nimelt näitas, et see on vägagi reaalne, kuna räästavesi jõudis otsaga tõesti maja keskele välja, enne kui maasse imbus. Vihmaveel peab olema planeeritud kalle, kuhu suunas ta peaks voolama.

Põrandasoojustus. Esimene vihm.

Kas soojustada aiamaja põrand või mitte? Selles on küsimus.

Noh, erilist mõtet kõplakuuri põrandat soojustada justkui ei ole, sest ega seal elama ei hakka ju. Samas, mine tea, meil muid hooneid hetkel veel ei ole, äkki panen sügisel väikse malmahju või mõne moodsama küttelahenduse sisse ja on talvelgi tore: paned lumelabida käest ja astud sooja tuppa, soe põrand, saab hubases toakeses sokkides vaarikavarreteed juua 🙂

See soojustusplaat ei maksa ka suht midagi ja paigaldamine on üsna lihtne töö, mida hiljem enam teha ei saaks. Et võiks nagu nüüd korraga ära teha siis? Ja kuna Kaili arvas, et tuleb soojustada, siis seega, tuleb soojustada 🙂

Täna lõikasin plaadid valmis ja järgmisel korral saab nad kõik üsna kiiresti paika laduda ja montaaživahuga tihedalt kinnitada. Kuna all on õhuvahe, siis pealeastumist nad ei taluks ja seega läheb ka kohe OSB plaat nende peale. Siis on “must põrand” valmis ja saab normaalselt edasi toimetada. OSB peale läheb täispunn põrandalaud, mis kuulub maja komplekti. Kogu põrand oleks läbilõikes niisiis 50mm soojustust ja põrandatalasid, 12mm OSB faasiga plaat ja 18mm täispunn hööveldatud laud. Kokku lausa 80mm. Aiamaja-kõplakuuri jaoks päris hea.

Täna sai katus esimese vihmaproovi. Sadu ei olnud tugev. Sisse midagi ei tulnud. Räästast tilkuv vesi pritsis seina kaks alumist rida märjaks. Vihmaveerennist ilmselt pääsu ei ole.

Aiamaja katuse laineplaat ja põrandaplaat

Aiamaja saab katusele bituumenlaineplaadi, mille täna kohale tõin. Põrandalaud on täispunniga, kuid selle alla plaanin paigaldada 12mm OSB plaadi, et juhuks, kui põrandalaud kuivades vahed sisse tõmbab, siis toimib see tuuletõkkena ja samas lisab ka jäikust, sest põrandalaua paksus on pelgalt 18mm. Need kaks kokku on aga tubli 30mm. Põrandatalade vahe on ca 60cm.