Aiamaja alus täieneb

Sõna “vundament” on juba liiga palju kasutust leidnud siin postitustes, tuleb sünonüümid välja otsida. Hea uudis on see, et varsti on majaalus valmis. Jäänud on panna veel kakskümmend plokki. Sealjuures tuleb mul kaks plokki puudu, mille pean juurde ostma. Lisaks “avastasin”, et õhuke liivakiht ploki ja kruusa vahel hõlbustab märkimisväärselt kõrguse paikaloodimist. Miks avastasin? … sest mul ei ole mingit liivahunnikut, liiva sain vaid poest ostes, kui kasutasin peenliiva kasvuhoone vahekäigu teekivide all. Avastasingi, et ta sobib hästi peenreguleerimist nõudvateks töödeks. Õnneks on liivakott siiski üsna odav ja teda ei kulu palju.

Mis tänasesse ilma puutub, siis vilus oli 30 kraadi. See ütleb kõik ära ja rohkem ei ole midagi vaja lisada. Ujumas käisin ka paar korda.

Mõõdud paberil on üks asi, teine asi on reaalselt alusraam vundamendile sobitada ja veenduda, et oled mõõdud õigesti paika saanud. Seda täna tegingi, sest parem on see töö algstaadiumis ära kontrollida, kui pärast avastada, et … ups, läks nihu ja hakata ümber tegema. Üheksa korda mõõda ja üks kord lõika. Juhtumisi oligi kõik täpselt õige 🙂

Viimasel ajal on tuuled justkui jõulisemaks ja loodusjõud marulisemaks muutunud. Meile kinnitatakse, et see tuleb inimtekkelisest globaalsest soojenemisest. Nojah … ? Mõtlesin ka siis lokaalselt sellele vastu võidelda ja leida moodus, kuidas vundament maa külge ankurdada, et mõni juhuslik torm seda kerghoonet ära ei viiks. Kasutan selleks suure keermega maasse keeratavaid postivaiu.

Taamal on näha ka kivivedamiseks kasutatav käru, mis on külili, kuna käru ratas ei pidanud kivide kaalule vastu ja otsustas rummu juures keevitusest lahti murduda. Saan ta kokku tagasi keevitada. Päeva lõpuks jõudsin plokkidega just nii kaugele.

Lisa kommentaar

Your email address will not be published.