Uued istikud. Jahisadam. Äkked ja veetase

Tellisime Juhani puukoolist uued viljapuude ja marjapõõsaste istikud ja täna saime need Võru turult kätte. Meenutuseks, need istikud asendavad meie eelmisel aastal istutatud viljapuuaia puud ja põõsad, mille naabri lambad sel kevadel hävitasid. Meil oli enne naabri lammaste visiite kümme viljapuud ja kuus marjapõõsast, millest lambad sõid koorest ja lehtedest paljaks kaheksa viljapuud ja neli marjapõõsast. Algsest aiast jäi alles vaid kaks (!) õunapuud ja kaks (!) tikripuhma. Rikutud puud-põõsad lubas naaber kinni maksta. Ümbritsesin nad täna igaks juhuks võrktaraga.

Naabrimees Reinult sain täna laenuks tavalised äkked, millega rehitsesin okste- ja juurtepahmad põllult ja äärtest ühte hunnikusse kokku. Kui see hunnik ja kivid ära viia, siis võiks korra veel kultiveerida ja vaod sisse tõmmata. Tuleks vaid veidi kuiva ilma. Täna tuli äikest ja korralikult vihma, mis lõpetas põllutööd keskpäeva ajal tänaseks ära.

Nüüd siis “jahisadamast”. Uhke nime taga on tegelikult vaid üks väike trepi moodi laudtee, mida mööda saab vette ujuma ja paati minna ja puhta jalaga veest välja tulla. Kogu tiigi kaldaäärne on hetkel kandvuseta mullamassiiv, mis vihma korral muutub pehmeks ja poriseks vaid kummikutega läbitavaks “takistusrajaks”. Selle mullapudru peale sel suvel ilmselt midagi püsivat rajada ei annaks. Sel põhjusel saigi ehitatud selline ajutine purre, mis võimaldab vette sisse ja sealt väja saada ilma otseselt poris püherdamata. Kaudselt tähendab see siiski ka poris sammumist, et üldse tiigi kaldale jõuda. “Jahisadama” juurde kuulub loomulikult ka paadi kinnitamise võimalus ja ujumistarvete (riided, käterätid) nagi. Peaks sinna muruseemet külvama.

Tänane vihm tõstis tiigi veetaset 3-4cm. Huvitav, kuhuni ta lõpuks ikkagi küündib. Hetkel on ülevooluni täpselt 50cm, kuid seda tuleb ilmselt allapoole tuua, kuna muidu ujutaks kaldad liialt üle, kui vesi nii kõrgele peaks tõusma. Seda näitab aeg.

Mis vesioina töösse puutub, siis öö jooksul oli 200L vaat märkamatult vett täis pumbatud: hea tasuta kasvuhoone kastmisvesi otse kraanist võtta ja ei mingit voolikutega mässamist ega jääkülma kaevuveega taimede šokeerimist.

Põllumaa äestamine ja vesioinas

Iga päev sünnib midagi uut. Näiteks, kuusekäbidel on pojad ehk käbibeebid. Aga metsa all lokkab jänesekapsas ja maitseb sama ehedalt, nagu lapsepõlves.

Sain naabrimees Reinult laenuks karjamaa äkke ehk nugaäkke ja lasin meie uudismaa mitu korda sellega üle. On selline randaali moodi asi, vähendatud koopia. Purustas murukamarat, mätast ja juuri väga hästi. Tõi ka kive välja. Nüüd pole muud, kui kivid välja loopida ja muu pudi-padi tavaliste äketega kokku riisuda ja minema vedada. Põllu ääred tuleb ka oksaprahist jms puhastada. Siis võib vaod sisse teha ja hakata potipõllundusega pihta.

Ülemöödunud talvel, kui meil tiigi asemel oli veel alles kinnikasvanud soo ja lahtist vett ei paistnud kusagil, tekkis idee ehitada ise üks vesioina tüüpi pump, nagu on Rõuges Ööbikuorus. Sellise pumba tööle saamiseks on minimaalselt vaja ca 0,5-1m kõrgusega veesammast. Sealjuures, mida kõrgem on sissetuleva vee nivoo pumba suhtes, seda suurem saab olema pumba tootlikkus. Sain youtube‘st ideid sellise vesioina (ram pump ingl k) kokkupanekuks kõige tavalisematest santehnilistest komponentidest, nagu torud, klapid, kolmikud, ventiilid, üleminekud jms. Pump sai niisiis valmis juba ülemöödunud talvel, kuid ei olnud võimalust teda katsetada, sest meil polnud kohta, kust leida vajalik veesamba kõrgus. Tiigi ja tammi rajamisega seoses on meil hetkel tammi taga paisutatud ca 0,6m veesammast ja sellest piisab, et vesioinas tööle hakkaks. Hästi disainitud vesioinas suudab veesamba kõrguse mõjul tekkiva rõhu mitmekordistada. Veesammas kõrgusega 0,6m tekitab rõhu ca 0,06bar. Sellise suhteliselt väikese vabalangemise rõhu all voolab vesi mööda 1¼” toru pumpa sisse. Vesioina löök-klapp tekitab väljavõttele rõhu 1,1bar. See on umbes 20 korda rohkem, kui oli algne rõhk. Rõhk 1,1bar suudab vett suruda umbes 11 meetri kõrgusele. Meil on vett vaja pumbata umbes 5-6 m kõrgusele ja ca 100m kaugusele, kus asub kasvuhoone veepaak. Pumbatava vee hulk ei ole sealjuures kuigi suur, vaid pangetäis vett tunnis, kuid … pump ei vaja töötamiseks elektrit ja pumpab vett järjekindlalt ja peatumata 24/7. Lihtne arvutus näitab, et ööpäevane pumbatava vee kogus tuleb umbes 300L.

Põllumaa ja peenra rajamine. Veetase tiigis

Maapind tundus olevat piisavalt kuivanud, et veidi uudismaad rajada. Selle tarbeks tegime ükskord männinoorendiku alt osa maad puudest vabaks. Tõmbasin kultivaatoriga 7x20m põllulapi juurtest ja murukamarast puhtaks. Homme, kui ilm lubab, saan naabrimehe käest laenatud nugaäkkega veel murukamara tükke purustada, siis varsti ajame vaod sisse ja paneme üht-teist kasvama. Muld on liivakas, peaks sobima kartulile. Põlluääred vajavad ka veel puhastamist ja veidi silumist.

Kaili algatas lillepeenra rajamise. Kaevasime peenra piirjoone koos maasse. Maapind oli valitud kohas päris kõva ja raskesti kaevatav. Peenar tuleb vana mustmulla hunniku asemele, nii saab kaks kärbest ühe hoobiga.

Tiigi veetase täna enam eriti palju ei tõusnudki, vaid umbes 5cm. Loodame, et vee nivoo siiski veel kerkib. Vee sügavus on tiigis hinnanguliselt umbes 2,5m, kuid see tuleks eri paigus veel üle mõõta ja täpsustada.

Terrassitööd, veetase ja väravalilled

Aiamaja terrassi vundamenditööd said täna hoogu juurde. Välismõõdud said paika ja seitsme posti augud valmis, sinna sisse ka paraja pikkusega torud, millesse valan betoonist postid. Posti diameeter tuleb 125mm. Augu ja posti sügavus on maa sees ca 80cm, millele lisandub maapealne osa vastavalt vajadusele. Betoonposti alumises otsas on ca 10cm kõrgune taldmik, mis valatakse otse augu põhja ja on seetõttu suurema diameetriga. See takistab külmakergetel posti ülespoole nügida ja suurema aluspinna tõttu talub post paremini koormust.

Tiigi veetase aina kerkib. Ülevoolu nivooni on jäänud umbes 60cm. Eks näis, kuhuni ta küündima hakkab. Pinnase kandvuselt on selgesti aru saada, et vastaskaldalt jookseb tiiki sisse veesoon. Kruus on seal pudrune ja puutoika võib käega vabalt üle poole meetri maasse suruda. Allikad, nagu see, meie tiiki veega toidavadki. Tegin ülevoolutorule 5cm sammuga kriipsud, et oleks parem arvestust pidada, kuidas veetase muutub. 🙂

Kaili ja Heleene istutasid värava lillekastidesse lilled ja mina aitasin need paika tõsta. Küll postimehel/postinaisel on nüüd homme mõnus Maalehte tuua, lilled ja puha 🙂

Sama toiming umbes üks aasta tagasi nägi välja nii.

Vaoajaja korras. Terrassitööd jms

Vaoajaja piide kronsteini õmblused keevitasin hommikul üle, värvisin ja kruvisin külge.

Aiamaja terrassiehitusel asendasin katust toetava posti nurga vastu ja vedasin mõõdunöörid.

Tiigi veetase kerkib. Hetkel on äravoolu kraavi vee tasapinna suhtes kõrgust umbes 50cm.

Naabri lambad sõid täna rahulikult oma karjamaal. Osa neist läks laupäeval šašlõkiks või praeks, nagu naaber kirjutas. Alles jäid vaid tiined ja uted.

Vaoajaja pisiremont. Allikasoon

Olen vaoajaja keskmiste piidega ca 100m elektrikaabli kraavi maasse vedanud ja märkasin, et keskmiste piide kinnituskronstein oli veidi deformeerunud ning hoiab võrreldes teiste piidega veidi ülespoole. Otsustasin selle sirgeks õgvendada. Täna oli veidi kolkimist ja painutamist ning homme tuleb pisut keevitamist, siis külge tagasi ning peaks kevadisteks põllutöödeks valmis olema.

Tiigi veetase vaikselt kerkib. Mulle tundus tiigikaevamise algusjärgu droonifotosid uurides, et tiigi paremas kaldas on üks maapealne allika veesoon, mis tiiki sisse jookseb.

See võibki nii olla, sest kui kallas on üldjoones praeguseks hetkeks jalgsi peal kõndimiseks suhteliselt tahenenud, siis selle koha peal pinnas sugugi ei kanna, jalg vajus kummiku servani sisse.

Tiigi kaevamine: 7 päev. Tiik on valmis!

Tiigi kaevamine sai täna lõpetatud. Tammil on 200mm ülevoolutoru, mille kõrgust saab reguleerida, see määrab tiigi veetaseme kõrguse. Seda muidugi eeldusel, et tiigi veetase üldse sinnamaani kerkib. Seda näitab aeg. Kuid toru tasapinnast kõrgemale ta ei pääse. Samasse on paigaldatud veel ka üks 40mm veetrassi toru. Mis eesmärki see täitma peaks, sellest edaspidi.

Meenutus. Aasta tagasi oli tiigi ala meil selline.

Tiigi rajamise plaan tekkis veelgi varem: 20. oktoobril 2019. Siis oli kogu ala võssa ja sohu kasvanud ning vee olemasolu võis sookamara all vaid aimata.

Tiigi kaevamine: 6. päev. Lambad taas platsis

Täna said valmis tiigi otsad ja paika tammi ülevoolutoru. Pumbad on välja võetud ja veetase hakkab tõusma. Jäänud on veel lauge kaldega planeerida esikallas.

Naabrid lambad olid täna (!) jälle kolm tundi me õuel. Värsked jäljed igal pool. Seekord söödi koor maha kirsipuul, mis oli veel eelmistest kordadest puutumata. Kopamees, kes meil tiiki kaevab, ütles, et ta on lambaid näinud vähemalt neljal päeval tundide viisi me õuel toimetamas. Kõik kohad on lambasitta täis. Kuuest marjapõõsast neli ja kümnest viljapuust kaheksa on kahjustatud ja tuleb asendada, sest koor on tüvelt ulatuslikult maas ja oksavõrsed küljest näritud. Kuna lammaste reidid jätkuvad ka pärast mu kõnelusi naabriga, siis ei näegi mõtet midagi istutada ja mulle tundub, et diplomaatilised vahendid selle probleemi lahendamiseks hakkavad otsa saama.

Tiigi kaevamine: 5. päev. Aiamaja terrassi mõõdistused

Vihm. Päike. Vihm. Päike. Vihm. Päike.
Just nii täna oligi. Meenub, et möödunud aastal oli täpselt samamoodi, ainult et see kõik oli vist veidi varasem.

Tiigi juures on näha suuri muutusi. Nokitsemist veel on nii tiigi otste, tammi, kui esikalda osas, kuid enam palju ei ole jäänud.

Alustasin aiamaja terrassi mõõdistamisega ja ostsin postvundamendi valamiseks 125mm torusid ning armatuuriks keermelatti.

Tiigi kaevamine: 4. päev

Tundub sedasi, et tiigi tagumine kallas on saanud oma profiili ja pikkuse. Nüüd hakkab kaevamistöö liikuma esikalda suunas. Välja kaevatav materjal läheb tiigi esise lohu täitmiseks ja tulemuseks peaks olema ühtlase kaldega esikallas, mis on planeeritud selliselt, et sulandub sujuvalt puudepiiril oleva kõrgusega.