Aed ja põld

Kaili tegi täna istutustöid nii kasvuhoones, kasvuhoone kõrval, kui ka põllupeenral.

Sääski on tohutult palju. Mida lähemale männikunoorendikule minna, seda enam on neid pinisevaid tüütuseid. Eks neid mände ole ikka ülearu palju ka.

Aiamaja terrassi postiaugud

Sain üle pika aja võimaluse terrassi vundamenti teha, täpsemalt vundamendi ettevalmistustöid. Valmis 11 auku ja toru.

Paar sõna sääsetõrje kohta ka. Olen avastanud, et pihustatavad sääsetõrjevahendid on ebatõhusad – sääsed ei paista neist üldse hoolivat. Samas, see tossama pandav spiraal paistis küll sääsed minema peletavat. Veidi aega tossamist ja lähiümbrus oli sääskedest tõesti puhas.

Kastsin viljapuuistikuid ja peterselli, mille Kaili eile peenramaale istutas. Käisin kaks korda tiigis ujumas, vaid korraks, sest vesi tundus ikka üsna külm.

Noored kuusekäbid on valmimas. Homseks lubab äikest.

Kartulipanek

Kartul sai mulda, väike põlluke, 9 vagu (20m pikad). Kaili istutas pärastpoole veel ka ühe vao sibulat.

Kinniajamine väga hästi ei õnnestunud, sest vaoajaja on taga, mitte kõhu all. Selles suhtes tuleb järgmiseks hooajaks midagi ette võtta.

Männisalu preili sai tunnustuse

Männisalu preili Heleene sa koos vanematega kutse Muusikakooli vastuvõtule. Seal anti koos diplomite ja Võru Linnapea kiituskirjaga üle karikas. Diplomil seisab: “Flöödi eriala vabariiklik voor II vanuserühm III koht”, märts 2021 ja teisel diplomil: “Konkurss “Parim noor instrumentalist 2021 III koht II vanuserühmas”, märts 2021″. Õnnitlesid Võru linnapea Anti Allas ja abilinnapea Sixten Sild ning muusikakooli direktor Piret Rips-Laul. Vot, selline on meie Hellu.

Tiigi puhastus, heakorratööd ja sipelgatõrje. Linnud

Tiigi pinnal ujub mingi taimne ollus segamine juurte ja heinadega, mis pärineb ilmselt kaevamise järgsest pinnase segamisest ja on nüüd vees lahtiselt hõljumas. Lükkasin seda täna ülevoorutorust aeruga allavoolu.

Viljapuuaias tegin puud-põõsad tüvedelt kleepvahaga üle, et sipelgad puudel ei käiks. Kastsin uued istikud.

Põllumaa otsa kerkis uudismaad üles harides juurte, oksarisu ja mättahunnik. Vedasin selle sealt minema. Tükk tegemist oli seda sealt kokku kaapida.

Viiest linnupesakastist paistab kindlalt asustatud olevat kolm, võibolla ka neli. Üks pesakast, mis on metsapiirist sissepoole pandud, on vist jäänud ilma huvilisteta. Proovin sellele parema koha leida.

Tiigi väljavool, terrassi prussid ja võsaeemaldus

Tiigis veetase enam ei tõusnud, vesi seisis ja läks “õitsema”. Võtsin tiigi väljavoolutoru esialgsest 30cm lühemaks. Toru jäi vertikaalasendis umbes 2-3cm üle veepinna. Keerasin ta siis küljele allapoole kaldu, et tekiks väljavool. Jätsin toru madalaima punkti umbes 5cm veepinnast allapoole. See tähendab, et veetase on nüüd reguleeritud max tasemest umbes 5cm madalamaks. Kui see tagab tiigist vee väljavoolu ja vee vahetumise, siis nii jääbki. Põuasema ilma korral võib muidugi juhtuda, et väljavool taas lakkab. Eks siis ole näha, kas tuleb taset veelgi alandada või mitte. Peaasi, et tiigis vesi vahetuks, see hoiab vee värske ja puhtana.

Saematerjali hind on sel kevadel hüppelises kasvutrendis ja ähvardamas on ka ehitusmaterjalide nappus. Tõin terrassi karkassi prussid (50×150 ½tm) igaks juhuks ära, sest võibolla hiljem tuleb oluliselt rohkem maksta. Täna oli prussi hind 240€/tm.

Kärpisin põlluäärses männinoorendikus puude võrasid ja vedasin oksad hunnikusse kokku. Kerkis päris suur hunnik.

Maaharimine, võsaeemaldus ja tiik

Paar päeva on kuiva ilma hoidnud ja liivamullane põllumaa kuivab kiiresti. Oli teine vihmaperioodide mõjul täiesti kinni vajunud ja ega põllutöid teha saa, kui vesi mulla peal loikudes seisab. Täna tõmbasin kultivaatoriga mitu korda läbi, et oleks parem kuivada ja kui ilma hoiab, siis varsti tõmban vaod sisse ning läheb kartul maha, samuti köögiviljad, nagu sibul, porgand, redis, küüslauk jms. Eks näis, kuidas meie potipõllundus jalgu alla võtma hakkab. Pildid on enne ja pärast kultiveerimist.

Leidsin, et juurdepääs põllule oleks otstarbekas teha ka teisest otsast ja selleks puhuks said mõned männid eest ära koristatud. Mändidest puhastatud mättalise ala saab nüüd tasaseks ja kasutatavaks muuta. Kunagi on seal ka põld olnud, sest künnivao serv paistab selgesti heina seest silma.

Tiigi veetase on nüüd umbes nädalajagu päevi püsinud muutumatuna: 32cm ülevoolutoru praegusest tasemest. See tähendab, et tiiki vett juurde ei ole tulnud ning samas väljavool ka puudub (või siis on nad võrdsed ja toimub läbi pinnase imbumine). Viimaste soojade päikseliste päevadega on vesi tiigis “õitsema” läinud ning ka väljavoolu kraavis, kus vesi suhteliselt seisab, on mingi roheline vetikas kanda kinnitanud. Kui varem oli vesioina väljavooluala ilus puhas, siis nüüd on see kollakaks tõmbunud. Kõik see tundub tähendavat ühte asja: tiik vajab väljavoolu, et tekiks veevahetus ja pinnal ujuv vetikaterohke kiht saaks võimaluse kraavist allavoolu minna ning uus vesi asemele tulla. Pean tiigi ülevoolutoru veidi allapoole praegust veetaset reguleerima.

Suve moodi ilm, muruniide ja peenar

Ühel pildil võivad mõnikord olla lausa kõik asjad üheskoos.

Veetase, männikäbid ja vikerkaar

Veetase tiigis on tõusnud ja ulatub nüüd 33cm ülevoolutoru (praegusest) tasemest.

Männikäbid valmivad nagu popcorn.

Piksevihm tõi vikerkaare.

Vihma muudkui sajab iga päev ja töid ei lase teha. Vaid muru kasvab jõudsalt ja aeg on jälle niita.

Veeuputus? Oinaspump jaksab. Kaks uut pesakasti

Vihmasajud on olnud pidevad ja tugevad. Veetase tiigis on teinud uue rekordi: vesi on tõusnud 37 sentimeetrini ülevoolutoru tasemest. Mulle hakkab tunduma, et ülevoolu tasapinda tuleks reguleerida veidi allapoole, kuid kiirustama ma sellega ei hakka. Ilmateade lubab vihma kogu eelseisvaks nädalaks.

Mida vihmasel päeval teha? Õues ei kannata midagi teha, seepärast tegin oma “töökojas” kaks uut linnupesakasti ja panin need ka kohe üles. Pesakastid on tehtud suurema avaga (40 ja 45mm) ja loodetavasti sobivad nad mõnele suuremat liiki linnule. Senisest kolmest pesakastist on kaks ilmselt juba endale elanikud leidnud, kuid päris kindel see veel ei ole. Huvitav on vaadata, kuidas pesakastid pakuvad lindudele suurt huvi ja nad käivad neid spetsiaalselt uudistamas, istuvad lähedal asuval oksal ja püüavad mitmeid kordi ava eest mööda lennates veenduda, kas pesakast võiks olla usaldusväärne. Ühtekokku on meil nüüd üles pandud viis pesakasti ja sellise eesmärgi me varakevadel pereringis ka endile ise võtsime. Vihmase ilma abil sai see nüüd teoks 🙂

Vesioinaspump, kui palju vett ta siis on meil suuteline pumpama? Kuna tiigi veetase on nüüd ca 5cm tõusnud, siis ilmselgelt on ka pumba tootlikkus selle mõjul veidi kasvanud. Tegin eile põlluäärse 1000L veevaadi tühjaks, et teda veidi paremini loodi sättida ja õhtul kell 20 alustas vesioinaspump sinna vee pumpamist. Täna kell 20, täpselt ööpäev hiljem, on vaadis 670L (175 gallonit) vett. Vaat on tiigist 165m kaugusel ja ca 6m kõrgusel. Päris hea tulemus.

Loodetavasti tuleb kunagi varsti ka kuivemaid perioode, et saaks normaalsete toimetustega jätkata: põllumaa, küttepuud, terrassi vundament jms.