Aiamajale ruumi

Meie männinoorendik on metsik, kohati väga paks tihnik, mille okstemüür on raskesti läbitav ja seega kogu ala kehvasti hooldatav. Ebaühtlast maapinda katab mitme sentimeetri paksune männiokaste vaip. Elamiskõlbulik on ta mõnele varjumist armastavale linnuliigile, tosinale miljonile putukale ja vähemalt ühele rästikule, keda päiksepoolses küljes trimmerdamisel kohtasin. Siug lipsas kiiresti oma august mätta sisse. Võibolla oli tegemist sama isendiga, kellega kohtusin aasta tagasi ning kes siis endale uue elupaiga leidis. Kindlasti on seal okste varjus elanikke teisigi.

Loo mõte on selles, et tulevikuperspektiivis tuleb metsikus männikus teha kõva harvendamine, et see ala “kultuurseks” muuta. Täna harvendasin veidi ühest servast, et aiamajale ruumi teha.

Lisa kommentaar

Your email address will not be published.