Aiamaja katus valmis. Muud juhtumised. Märk taevast.

Täna oli eriskummaline päev, algusest lõpuni. Esiteks, meil ei ole hetkel peres ühtegi autot (muidu oli kaks). Kaili auto, Seati, müüsime reedel ära, kuid uut ei ole veel jõudnud osta. Minu Škoda läks aga remonti, parandatakse esistange ja udutuli, mis mägrale otsasõidu tagajärjel purunes, kaskojuhtum. Auto saan kätte alles homme või ülehomme, kuna värvimine võtab aega. Seega … meil ei ole transporti, tuleb olla leidlik ja isegi vapper 😛 Autot ei ole, selmet, sõitsin Männisallu ja tagasi jalgrattaga. Seljas seljakott ja selles akukruvikeeraja, söök, vahetusriided, võtmed jms. Olgu öeldud, et Männisallu minek on ülesmäge ja Võrru tagasitulek allamäge. Vot nii 🙂

Kohale jõudes oli nahk kuum, käisin tiigis ujumas. Vesi oli külm. Seejärel läks tööks.

Paigaldasin soojustusplaadid ja katuse laineplaadid. Ühel hetkel tundus, et päev saab enne otsa, kui katus lõpuni valmis saab. Olin juba valmis viimased plaadid järgmiseks päevaks jätma, kuid tegin siiski edasi. Päike lõõskas ja kärbsed oli parvena kallal, kael sai päikse üledoosi. Ja siis paistis, et ma ikkagi jõuan õhtul kella 9-ks valmis. Päike muudkui paistis ja küpsetas. Ühtekokku lõin katusesse ca 700 katusenaela. Ja siis lõin viimase naela, katus saigi valmis.

Hakkasin asju kokku panema, kasvuhoonet sulgema. Korraga vaatan, mis värk, vihma hakkas sadama? Kas tõesti?! Katus sai 15min tagasi valmis ja päikselõõsk asendus järsku hoovihmaga. Räästad tilkusid, vett tuli, nagu oavarrest. See oli nagu “märk taevast”, nii otseselt kui ülekantud tähenduses 🙂

Mure, kas nüüd tuleb vihmas koju vändata? Ei, õnneks läks sadu ruttu üle. Sõit oli suures osas allamäge. Aga kõik kokku oli päris mõnusalt väsitav.

Lisa kommentaar

Your email address will not be published.