Aiamajale vihmaveerennide “aretamine”

Alustuseks ütlen kohe ära, et katuse laineplaat on veel paigaldamata. Enne tuleb kõik läbi mõelda. Näiteks see, kuidas siia viltuse räästalaua külge vihmaveerenne kinnitada? Nad jääksid ju samuti allapoole viltu.

Parem oleks räästalaud vertikaalseks ajada, siis jääks vihmaverenn ka loodi. Tegin veidi ringi.

Selle külge julgeb lisaks vihmaveerennile ampleid ka kinnitada 🙂

Päikselised ilmad tõestasid, kui kuumaks praegune ruberoidiga kaetud katuselaudis võib päiksekäes minna: sedavõrd, et kogu tuba hakkas keskpäeval kuumama, nagu saun (siis polnud veel põrandatki all). Selle vältimiseks on kaks abinõud. Esiteks, katuseplaadid lähevad roovidele, mis tõstab plaadid laudiselt lahti, ca 30mm kõrgemale, et õhk saaks katuseplaatide all ventileerida. Viilkatuse kalde tõttu hakkab kuumenenud õhk laineplaatide all ülespoole liikuma ja katuseharjalt väljuma, jahedam õhk tuleb altpoolt asemele. Seega, laudis ehk toa lagi ei tohiks enam tuliseks minna. Lisaks, sinna vahesse mahub veel ka 25mm soojustusplaat. Need kaks väikest lisa tagavad, et päike ei küta katust suvel kuumaks ja talvel hoiab jällegi paremini toasooja sees. Enamgi, vihmapiiskade sabin ei kostu katuselt enam nii valjusti tuppa sisse. Täna tegin mõned katsetused ja mõõtmised.

Nüüd on vihmaveerenni kinnitamiseks koht olemas. Räästalaua kõrgus peaks tegelikult olema selline, et ta puudutab ülaservaga laineplaate või jääb sinna ca 1cm vahet, siis on silmale ilusam. Vaatan töö käigus, kuidas seda teha annaks. Võibolla tuleb ruberoidi üleulatuv äär alla keerata või üldse ära lõigata.

Lisa kommentaar

Your email address will not be published.