Tiigiäärse puhastus võsast

Tänane ilm oli samaväärne paljude-paljude eelmistega: vahelduv, iga 10 minuti järel vihm või rahe koos külmade tuuleiilidega, mis lennutab asju ringi, siis järsku päike ja kuumus, kuid seda taas mitte kauemaks kui pool tunnikest.

Küttepuudega sai asi niikaugele, et jämedad pakud on mootorsaega jupendatud, peenema kraami kavatsen lõigata plaatsaega, kuid kuna vihm oli täna iga hetk kaelas, siis ei hakanud seda üles sättimagi. Ehk tuleb ilusama ilmaga päevi selleks tööks.

Korrastasin hoopis tiigiäärset ala. Võtsin võsa maha ja vedasin oksad hunnikusse, mis küttepuuks, see eraldi. Piltidel on näha, kui palju põletatavat võsa vs jämedamaid tüvesid küttepuuks tekkis.

Pildid tõestavad, et toomingas hakkab lehte minema. See on üks isevärki puu, ta laiutab end metsaall igas suunas risti-rästi, kasvab pikali või püsti, tal vahet pole. Kui ta on maha vajunud, siis tema maad puudutavad oksad juurduvad taas ja niimoodi tekkib täielik võsadžungel. Teistele puudele ta mingit valgust ega ruumi ei taha jätta. Ta on nii haralise võraga, et teda ei saa normaalselt isegi põletushunnikusse visata. Peab vaatama, et ta hunnikust maha ei veereks. Kahju öelda, kuid see kevadlõhnaline esimene lehtemineja on üks paras metsarisustaja.

Jämedad pehkinud palginotid on aastate eest tormides langenud suured kuused ja nende kütteväärtus on tänaseks null. Tuleb nad põkaga kokku vedada ja … kas neist jaanituldki saab, pole kindel.

Täna toimus tuliseid sündmusi

Võiksin küsida viktoriiniküsimuse: “Mitu lõket täna põles?”

Vastus on piltidel ja kui tead, kommenteeri.

Iga minutise päiksepaiste järel saabus uus vihmasaar. Lirtsuv lumi all maas, vett ja rahet kallas ülalt – ideaalne ilm metsas turvaliseks tuletegemiseks.

Tänane taevas pakkus drastilisi kontraste.

Kevad? Siiski ei!

Korraks tundus, et õues oli kevad. Ilmselt tunne pettis, sest … ei saa olla, lund sajab ju.

Metsakoristus

Tänasel vesisel päeval, kui metsaalune oli vihmast suht niiske, tundus hea mõte oksahunnik süüdata ja ümberkaudu kõik maas vedelev puurisu sinna kokku vedada. Päris raske töö, peaks mainima. Eriti raskeks teeb selle asjaolu, et tegemist ei ole mitte enda langetatud puiduga, vaid metsafirmast maha jäänud ja vaalu tallatud okstega. Need on maa sees ligunenud, toored-rasked oksajurakad, mis on metsatehnika roomikute all korralikult kinni tallatud. Nende väljatirimine ja kokkuvedamine on paras rähklemine.

Täna hommikul oli hunnikuid viis, õhtuks jäi neid järele neli. Kuna üks ala on veel okstest puhastamata, siis lisandub veel vähemalt üks oksahunnik.

Täna sadas iga poole tunni tagant korraliku vihma või rahe ja siis tuli vahelduseks veidi ka päikest välja, seda kuni järgmise tumeda pilve kohalejõudmiseni. Ühel hetkel oli päike soojalt paistmas, kui järsku hakkas kesk kirgast päikselist ilma korraga tihedat rahet sadama. See oli väga omapärane vaatepilt. Kahjuks pildile seda ei saanud 🙁

Põka kühvel sai valmis

Mõni aeg tagasi alustasin põkale kühvli ehitamist. Postitust selle kohta näeb siin. Nüüd on selle projekti esimene etapp tööks valmis.

Hiljem ehitan juurde vintsi ja kraana osa, mis kinnitub nelikanttorude ülemistesse otstesse. Nagu varasemalt sai kirjutatud, tuleb selline multifunktsionaalne haakeriist, mille osasid saab vastavalt vajadusele külge ja küljest lahti ühendada ning mis lükkab, tõmbab, tõstab, teisaldab, tasandab jne.

Puutegu

Mõni aeg tagasi sai alustatud küttepuude jupendamist. Nüüd on töö täies hoos, pool on tehtud, pool veel teha. Kas ma unustasin mainida, et suur osa tormis langenud küttepuud on veel üldse metsast välja toomata?

Grill ‘n’ barbecue in Männisalu style :)

See oli üks imevahva päev. Menüüs oli head paremat, sh tuhas küpsetatud kartulid, grillvorstid, pannukad moosiga, Malta küpsised jms. Pildid räägivad enda eest.

(Kaili tegi pildid ja oli seetõttu kogu aeg kaadri taga ning kahjuks pildile ei jäänudki.)

Lambakari! Tuleoht!

Ei, mitte meie omad. Lambukesed otsivad kuluheina alt pead tõstvaid värskeid rohelisi liblesid, sest need on maitsvad. Ja kus oleks neid parem leida, kui mitte trimmerdatud ja hooldatud alal, kus paks kuluhein probleemiks ei ole. Nii nad meie õuele satuvadki.

Proovisin metsas haohunnikuid põletada, kuid kui leek hakkas mööda metsaalust kuiva leheprügi laiali rändama, siis taipasin, et, ups, tuleoht on suur ja iga säde võib alustada uue tulekolde. Kraapisin siis kiiresti tuleaseme ääred puhtaks ja olin valvas, kuni tuli ära põles. Vot selline lugu.

Küttepuud alga!

“Harjutust alga!” Mäletate seda oma kooliajast kehalise tunnist?

Kui sa oled peaaegu aasta aega puunotte kokku vedanud, küll metsast, küll krundilt ja ei mäleta isegi enam täpselt, kust veel, siis ühel hetkel peab asuma neid jupendama ja halgudeks lõhkuma. “Küttepuud alga!” Ja algus ongi tehtud.

Tormimurru väljavedu

Esimesed kevadised soojad ilmad on käes ja päike paistab imekollaselt. Nüüd on hea võimalus tormi poolt murtud palginotid ja küttepuu metsast välja tirida. Appi tuleb siin põka ja eelmistest postitustest tuttavad käpad 🙂

Lisan veel, et see siin on juba teine tormimurd sel talvel. Eelmine, mis toimus novembris, oli pea samasuur. Postitus sellest on siin.