Teeääre puhastus

Sai ettevõetud selline projekt, nagu teeääre puhastus, et möödasõitjal oleks tunne, et siin krundil midagi toimub ja inimesed rajavad siia midagi uut ja ilusat 🙂

Vaher on saanud “töödeldud”. Aga mahasõiduteed ei ole ikka veel olemas.

Valmisid ja said ette väravad

Minu linnagaraažis valmisid ja said ette sellised väravad.

Kui piiret ja lukku ei ole, saab iga läbisõitja teeselda eksinut. Kui värav ja lukk on ees, siis pole ka parima tahtmise juures igaühel võimalik kogemata eksida 🙂

Nagu näete, siis värav on olemas, kuid juurdesõiduteed pole endiselt veel olemas. Varsti kirjutan, kuidas sellega läheb.

Küttepuud, maakaabel, mahasõidutee ja see va metsakinnistu!

Krundi võsast-metsast puhastamine toob kaasa küttepuude varu loomise – korraliku puidu haohunnikus põletamine ei ole ju keskkonnasäästlik. Iga jämedam tüvi ja oks tuleb halupikkuseks jupendada ja hiljem lõhkuda. Esialgu valmivad plokid, mida jõuab käsitsi tõsta ja virnastada. Hiljem (järgmisel aastal) saab neid siis küttepuudeks lõigata. Ületalve seisavad nad koormakatte all.

Maakaabel jaotuskilpi on nüüd paigaldatud. Selleks sai Cramost laenutatud miniekskavaator ja maasse kaevatud 50m vasksoonelist kaablit kuni jaotuskilbini. Kahjuks ei ole sellest tehtud ühtegi pilti, kuid kinniaetud kraav annab tunnistust tehtud tööst.

Pildil on ka värvapostid. Leidsin, et lukustatava värava ehitamine loob turvalisust, et igaüks ei “eksiks” kogemata krundilt läbi sõitma. Väravad ehitan ise. Varsti näete 🙂

Maanteelt mahasõidutee ootab endiselt tegemist. See on lausa raamatut väärt teema, kuidas Maanteeametiga suheldes jõuda selleni, et luua juurdepääs teeäärsele krundile. Ime läbi on see siiski võimalik, kuid reaalsuses mitte.

Mida tähistavad need sinise lindiga märgitud puud? Ohh, see on terve eraldi teema, mis on väldanud terve suve. Nimelt, meie metsapiiri tagant läheb 5 meetri kauguselt kinnistu piir ja seal olev mets on värskelt saanud ühe metsafima omandiks. Metsafirma plaanib sealse metsa maha võtta. See tähendab, et meie tulevase maja akende all laiuks raielank, kuid meie eesmärk on seal paiknev mets päästa ja rajada sinna “parkmets”. Käivad läbirääkimised, kus jämedam ots on teadagi metsafirma käes. Tuleb nõustuda nende poolt seatud kõigi tingimustega ja maksta nende küsitud hinda, et majatagune mets võiks jääda kasvama. Metsafirma sai selle metsa omanikuks peaaegu täpselt samal ajal, kui meie olime ostmas oma kodukrunti, seega, oleks me vaid teadnud, kuidas asjalood on, oleksime selle metsakinnistu saanud ehk osta otse omanikult, kuid nüüd peame maksma ilmselt mitmekordset hinda, et päästa, mis veel päästa annab. Läbirääkimised käivad juba paar kuud ja hetkel ei paista, et metsafirma oleks huvitatud üht hektarit metsa meie akna tagant soodsalt loovutama. Nad teevad ikkagi oma väikse raie ja laoplatsi ning nõuavad servituuti juurdepääsutee jaoks.

Olgu öeldud ka see, et lisaks metsale paikneb kõnealusel kinnistul ka looduslik veekogu – tiik, mida ilmselt toidab allikavesi ja mis oleks tuleviku perspektiivis äärmiselt oluline veevõtukoht nii kastmisvee jaoks kui ka miks mitte sauna- ja ujumiskoht. Sellest tulenevalt oleme valmis metsafirmaga, kelle nimi jäägu siinkohal mainimata, läbirääkimisi iga hinna eest jätkama.

Elektri jaotuskilbi täiustamine

Selleks, et jaotuskilp saaks Elektrilevi heakskiidu ning vool sisse lülitataks, pidi igale pistikule lisama rikkevoolukaitsme. Pildid on enne ja pärast. See tehtud, sai ka kilp pingestatud ning on voolutarbimiseks valmis. 3-faasilise seadme jaoks on olemas nii veneaegne kui europistikupesa. Veneaegne kaitselüliti on kilbis ainult seetõttu, et selle reaalset koormustundlikkust on võimalik ise timmida 🙂

Viimasel pildil on loojanguvalguses kaev ja puhastatud metsaäär.

Metsaääre võsapuhastus

Sai metsaäärt veidi võsast puhastatud. Kahju oli elujõus puid maha võtta. Siiski, hilisemad arengud näitavad, et esialgne võsapuhastus tuli korduvalt põhjalikumalt üle teha ning aina rohkem lehtpuid langes, õhku ja valgust lisandus tublisti. Pildil on näha ka suur sipelgapesa, mis jääb tulevase aiamaja-sauna alale ning tuleb hiljem ümber kolida. Metsaala on hetkel läbimatu: aastakümneid pole seal võsa harvendatud ega mahalangenud puutüvesid koristatud. Piltidelt võib seda vaid aimata.

Suur haohunnik põleb maatasa

Passisin spetsiaalselt vihmast ilma, et süüdata ülemäära suureks paisunud haohunnik. Mis on sellise arutult suure hunniku head ja vead? Heasid nagu polegi. Vigadeks on see, et oksi on raske hunnikusse visata ja süüdatuna paisub leek hoomamatult suureks ning sädemepilv kandub kaugele-kaugele.

Pildid on tehtud lausvihmas autos istudes läbi tuuleklaasi. Hunnik põles turvaliselt maatasa ja see oligi eesmärk. Taamal on ka poolenisti laasitud vahtrapuu.

Auväärt vaher langes

Pärast pikki kõhklusi ja arutlusi sai otsustatud, et keset krunti laiuv suur vaher peab langema. Esiteks seetõttu, et varjab tulevase maja asukoha päikese eest. Teiseks, langetab sedavõrd massiliselt lehti ja risu, et seda saab hiljem maja katuselt ja räästalt igal aastajal koristada. Kuna ka tuuled on enamasti vahtra suunalt otse tulevase maja poole, siis kaasneb oht, et suur puu võib tormis langeda otse majale.

Osa inimesi arvab, et vaher on prahipuu: lehtede mass, mida ta toodab, on meeletult suur, samas puit on pehmeke ja puu kasv kiire. Kuna vahtra vanus oli juba kõrge, siis seda enam tuli mõelda tema perspektiivikusele vs perspektiivitusele. Kui maja oleks juba valmis, siis sellise puu langetamine oleks oskustöö. Ennetav ohtliku puu langetamine on aga targem valik.

Otsustasime, et istutame oma koduaia puud ise 🙂

Arvake ära, kas selle vana vahtra iga oks oli massilt nagu üks tavaline metsapuu ja kui palju tööd oli kogu selle puu võra laasimise ja koristamisega. Ma kinnitan teile, et pikali asendis oli selle puu okste kõrgus võrreldav tavaliste metsapuude kõrgusega 🙂

Haopõletus, maakaabli paigalduse ettevalmistus ja juurdepääsutee ehk mahasõidu märkimine

Siin on mitu asja teoksil. Kuna haohunnik sai ilmatusuur, siis ei julgenud seda kuival ajal süüdata, kartes, et sädemed lendavad tuulega metsa. Sedavõrd suur leek tekitab ka vaikse ilmaga omaenda õhupöörised, mis viivad sädemed teadmata suunas. Kuna mets on lähedal, siis ei tahtnud sellega riskida ja sai haohunnik osadena kõrval väiksemaks põletatud.

Maakaabli tsoon on heinast puhtaks trimmerdatud, samuti juurdesõidutee tulevane asukoht (sellest edaspidi pikemalt).

Jaotuskilp

Kuna elekter on vaja postilt krundile tuua ja ühtki hoonet veel ei ole, siis sai tehtud otsus, et on vaja paigaldada jaotuskilp. Sai siis selline kilp Kaguelektrist ostetud ja selle sisu välja vahetatud. Siinsetelt piltidelt on puudu veel rikkevoolukaitsmed, mida hetkel ei teadnud veel vaja olevat. Enne ja pärast.

Meil on elektriliitumine

Suur uudis: meil on elektripostil kilp ja elektriliitumine 3x16A. Olgu öeldud, et läbirääkimised Elektrileviga olid pikad ja vaevalised, kuna pakuti 8A peakaitsmega ühendust ning suurema kaitsme korral oodanuks ees liini väljavahetus ja oma kuludega maksnuks see üle 10k eurot, mis olnuks mõeldamatu kulutus, arvestades, et olemasolev liin kulgeb üle meie krundi nurga. Ma ei teagi täpselt, kuidas see õnnestus, ent nüüd on sama liini peal meil 3x16A peakaitsmega ühendus. Hetkel on kilp toodud postilt alla, kuid krundile ühtki (maa)kaablit veel ei lähe – see töö ootab alles ees.

Suur pooliku võraga pärn on langenud. Lõkkes põlevad krundil ainsana säilinud ja kulupõlengus kannatada saanud ristpalkhoone varemed.