Kasvuhoone otsad said valmis

Pindalalt on otsad küll üsna väikesed, kuid nikerdamist on nendega üksjagu palju, sest tuleb mõõta, sobitada, lõigata, kinnitada, lisada hinged, lukud, klambrid, hermeetikuga sulgeda katte otsad (et putukad ja tolm ning kodenseerunud vesi sisse ei pääseks). Terve päev vihmasagarate passimist ja vihma- ning tuulevaheaegadel tegutsemist on garanteeritud.

Õhtu loojanguvalgus näitas, et päike tõesti loojub kasvuhoonesse. See tähendab, et koha valik on hästi õnnestunud.

Nüüd on jäänud veel vaid kinnitada katusepaanid, mida on neli ja mille kinnitamine peaks olema oluliselt lihtsam, kui oli otstega mässamine. Sisse tuleb kruvida 13×8=104 katusekruvi. Kas muld panna sisse enne või pärast katust, see sõltub ilmast ja ajalimiidist. Selge see, et küljelt mulda sisse visata on mugavam, kui uksest kärutada. Kuid ilm peab olema kuiv, et värske muld kohe läbi ei vettiks ja kokku ei vajuks, ning tuuletu, et katus paigaldamise ajal minema ei lendaks. Eks paistab, kas sellist ilma lähiajal üldse tuleb. Ettekasvatatud tomatitaimed on küll juba nii suured, et nendega enam oodata ei kannata.

Kasvuhoone kerkis maast üles

Esmalt olgu öeldud, et tänane ilm oli töötegemiseks paras nöök. Vihma piserdas iga natukese aja tagant nagu duššist ja vahepeal unustas end sadama tunniks või enamaks. Tuli ka padukat ja rahet. Öeldakse, et “pärast vihma tuleb alati päike välja“. Tuligi. Umbes veerand tunniks, siis algas uus sadu.

Sellele vaatamata kerkis täna vundamendile kasvuhoone sõrestik. Ette said uksed ja õhutusluugid. Lisaks paigaldasin nurgikutest tehtud tugevad tuulekinnitused, kasvuhoone on vundamendi külge kruvitud ühtekokku kolmekümnest punktist.

Lambaid ei näinudki täna, ilmselt kehva ilma tõttu.

Kasvuhoone vahekäigu teekivide paigaldus

Viimaseks tasanduskihiks läks paar sentimeetrit sõelutud peent kuiva liiva ja siis kivid peale. Sai valitud muster, mis eeldas otstes kivide pooleks saagimist, kuid kuna see oli abikaasa valik, siis nii peab olema. Kui kivid paigaldatud, läks ülejäänud liiv vahede täiteks. Veidi harjaga edasi-tagasi nühkimist, kuni praod täis valgusid ja päev sai õhtusse.

Mis lammastesse puutub, siis naabri trikid naharibade ja verega neid küll tarandikus ei hoidnud, sest täna oli jälle plats värskeid jälgi ja pabulaid täis.

Lammaste hordid. Valmistumine teekivide paigalduseks.

Hakkan tasapisi aduma lammaste reaalsust kui probleemi. Nad tulevad terve karjaga peale, sõkuvad, situvad, nügivad asju ümber. Kui oleks midagi meil peenras süüa, siis läheks see ilmselt kohe roaks. Kuid jah, seni pole me veel istutanud.

Andsin naabrile olukorrast ülevaate. Ta tuli tarandikku parandama ja poetas piirile koksatud lammaste peamehe naharibasid ja valas ämbriga verd maha – seda nad kartvat. Eks homme näeb.

Kruusakihi panin tasapinda ja tampisin kinni. Homme katan selle õhukese sõelutud liivakihiga ja siis lähevad kivid maha.

Millist mustrit laduda?

Teekivid

Vihma sadas, korraks tuli päike välja, siis algas suur sadu, taas veidike päikest, uus sahmakas vihma. Niimoodi möödus päev.

Põka haagise rehv oli õhu välja vusistanud ja käis rehviboksis. Sisse läks uus sisekumm ja uus õhk.

Võtsin täpsed mõõdud ja tõin vajaliku koguse teekive kohale. Need lähevad kasvuhoone vahekäiku. Ostsin ka kruviankrud ja nurgikud, millega kasvuhoone kinnitub vundamendi külge, et tuul teda minema ei viiks.

Kasvuhoone mullaks valmis. Ajutine trepp. Pukid.

Kelle jäljed siin täna hommikul on? … Õige! Lammaste jäljed. Nad on meil siin iga päev. Ei, see pole nii, et vahel mõni satub kogemata oma tarandikust välja. Tarandikku ei olegi, sest elektrikarjuses puudub vool ja lambad teavad seda hästi. Peremees ilmselt teab ka. Kuna voolu ei ole, siis murravad nad traatidest jõuga läbi ja lõhuvad elektrikarjuse ära. Lambad käivad seal, kus soovivad. Iga päev. Lambad ruulivad. Nad on otsekui lambad, kellel ei ole karjast. (Mt 9:36)

Kasvuhoone vundament on mulla sissetoomiseks valmis. Põhja läks tasanduskihiks ja “soojustuseks” saepuru. Ehitasin ka ajutise trepi. Rõhutan, ajutise. Täitsin ka vahekäigu kruusaga, et oleks mõnus patseerida. Sinna tuleb hiljem kivisillutis peale, et oleks veelgi mõnusam patseerida.

Hommikul tegin ka sellised pukid. Need on tööpukid, väga versatiilsed, viskad sinna mingid lauad või OSB plaadi peale ja tööpind missugune! Hea palke ka koorida nende peal. Tehtud immutatud terrassilauast, mis mul garaažis mitu aastat seisid ja jalus olid. Immutasin nad siiski puidukaitsevahendiga üle, sest egas’ küll küllale liiga tee.

Maa. Vesi. Tuli. Õhk.

Need neli elementi on mingi astroloogiline kontseptsioon, nagu ma olen kuulnud. Mu tänane postitus ei ole astroloogia vallast. Ma kirjutan lihtsalt. Käruga vedasin vundamendi toestamiseks rasket maavara nimega kruus. Siis tuli taevast alla suur ja lõpmatu vihm ja lõpetas mu töö. Tänu sellele sain võimaluse suurele hunnikule tuli otsa panna ja lasta tal rahus ära põleda.

Noh, ja mis selle õhuga siis oli? See oli maast-veest-ja-tulesuitsust läbi imbunud, lõõtsutavalt külm, mitte üldse meeldiv, kuid siiski täiesti adekvaatselt sisse-välja hingatav. 🙂

Mis siis veel? Tõin kasvuturvast, mida kasvuhoonesse musta mullaga segada. Seda sai ligi pool tonni. Vihm kastab minu eest betooni, see kivistub hästi. Veetünni juures tegin veidi torutöid, et saaks kraani külge kiirliitmikuga ühendada kastmisvooliku. Üle mu pea lendas korduvalt edasi ja tagasi ning mõõdetud vahedega üsna madalalt üks väikelennuk. Raadiost kuulsin, et metsloomadele visatakse marutaudi vaktsiiniga maiust.

Kasvuhoone müüritööd valmis

Alustan sellest, et värsked jäljed mullahunnikul annavad tunnistust hiljutisest lammaste visiidist. Piltidele ongi just jäänud kaks murekohta (seoses naabriga): pehkivad ja kasutuseta mesitarud, mis figureerivad paljudel-paljudel piltidel ning mida on terve piiri ulatuses ca 18tk … ja ringikondav lambakari, kes ilmselt sööks möödaminnes ära nii mõndagi, mida istutame. Aga istutada me kavatseme. Ja siis tekib meil probleem.

Nüüd kasvuhoone juurde. Müüritööd on valmis. Kavatsen veel kohtades, kus vundament eriti sügavale maasse ei kaevu, teda allääres külgedelt “betoonimütsakutega” toetada, kasta, kruusaga täita ja pind tasandada ning siis kasvuhoone peale tõsta. Enne viimast läheb siiski ka saepurukiht ja muld sisse, et oleks mugavam toimetada. Sellest täpsemalt juba edaspidi.

Kasvuhoone vundamenditööd jätkuvad

Üheks päevatööks 8x25kg betoonisegu segada ja maha laduda pole miskit. Hoopis keerukam ja aeganõudvam on betoonitöö ettevalmistus: müüride väljamõõtmine, kruusa ja kividega tasapinna õigele kõrgusele tõstmine, kinnitampimine, veelkord kruusaga kõrguse timmimine, veelkord kinnitampimine, kui vaja, siis mõnes kohas veelkord. Mida täpsemini on eeltöö tehtud, seda vähem on vundamendiplokkide paigaldamisel igasugu jamasid ja lõppkokkuvõttes tekib betoonikulu pealt kokkuhoid.

Maakivid läksid kruusapadja sisse kahel põhjusel: esiteks, kõrgel kruusakihil on vähem vajumist ja liikumist, teiseks, maakivid on hunnikus tasuta.

Täna said valmis otsad ja osa sisemüüre, kuid päris lõpuni valmis ei jõudnud, sest betoon sai otsa ja päev sai ka otsa.

Betoonisegu – betoonitegu

Päike paistis täna terve päeva palavalt ja päevitas nahka. Mingil hetkel tundsin vajadust nokamütsi järele, sest terve päev päiksekäes praadida ja seda veel ilma eelneva harjutamiseta, ei pruugi olla väga hea mõte. Täna oli esimene selline päiksevannipäev sel hooajal.

Kasvuhoone vundament sai esimesed read. Kaks rida, rea pikkus 8m, kummaski 17 plokki.

Kasvuhoone peab nädalaga valmis saama, sest taimed on eelkasvatatud ja juba suured ning tahavad maamulda ära saada. Homme jätkan otste ja sisepiiretega.