Elektri jaotuskilbi täiustamine

Selleks, et jaotuskilp saaks Elektrilevi heakskiidu ning vool sisse lülitataks, pidi igale pistikule lisama rikkevoolukaitsme. Pildid on enne ja pärast. See tehtud, sai ka kilp pingestatud ning on voolutarbimiseks valmis. 3-faasilise seadme jaoks on olemas nii veneaegne kui europistikupesa. Veneaegne kaitselüliti on kilbis ainult seetõttu, et selle reaalset koormustundlikkust on võimalik ise timmida 🙂

Viimasel pildil on loojanguvalguses kaev ja puhastatud metsaäär.

Metsaääre võsapuhastus

Sai metsaäärt veidi võsast puhastatud. Kahju oli elujõus puid maha võtta. Siiski, hilisemad arengud näitavad, et esialgne võsapuhastus tuli korduvalt põhjalikumalt üle teha ning aina rohkem lehtpuid langes, õhku ja valgust lisandus tublisti. Pildil on näha ka suur sipelgapesa, mis jääb tulevase aiamaja-sauna alale ning tuleb hiljem ümber kolida. Metsaala on hetkel läbimatu: aastakümneid pole seal võsa harvendatud ega mahalangenud puutüvesid koristatud. Piltidelt võib seda vaid aimata.

Suur haohunnik põleb maatasa

Passisin spetsiaalselt vihmast ilma, et süüdata ülemäära suureks paisunud haohunnik. Mis on sellise arutult suure hunniku head ja vead? Heasid nagu polegi. Vigadeks on see, et oksi on raske hunnikusse visata ja süüdatuna paisub leek hoomamatult suureks ning sädemepilv kandub kaugele-kaugele.

Pildid on tehtud lausvihmas autos istudes läbi tuuleklaasi. Hunnik põles turvaliselt maatasa ja see oligi eesmärk. Taamal on ka poolenisti laasitud vahtrapuu.

Auväärt vaher langes

Pärast pikki kõhklusi ja arutlusi sai otsustatud, et keset krunti laiuv suur vaher peab langema. Esiteks seetõttu, et varjab tulevase maja asukoha päikese eest. Teiseks, langetab sedavõrd massiliselt lehti ja risu, et seda saab hiljem maja katuselt ja räästalt igal aastajal koristada. Kuna ka tuuled on enamasti vahtra suunalt otse tulevase maja poole, siis kaasneb oht, et suur puu võib tormis langeda otse majale.

Osa inimesi arvab, et vaher on prahipuu: lehtede mass, mida ta toodab, on meeletult suur, samas puit on pehmeke ja puu kasv kiire. Kuna vahtra vanus oli juba kõrge, siis seda enam tuli mõelda tema perspektiivikusele vs perspektiivitusele. Kui maja oleks juba valmis, siis sellise puu langetamine oleks oskustöö. Ennetav ohtliku puu langetamine on aga targem valik.

Otsustasime, et istutame oma koduaia puud ise 🙂

Arvake ära, kas selle vana vahtra iga oks oli massilt nagu üks tavaline metsapuu ja kui palju tööd oli kogu selle puu võra laasimise ja koristamisega. Ma kinnitan teile, et pikali asendis oli selle puu okste kõrgus võrreldav tavaliste metsapuude kõrgusega 🙂

Haopõletus, maakaabli paigalduse ettevalmistus ja juurdepääsutee ehk mahasõidu märkimine

Siin on mitu asja teoksil. Kuna haohunnik sai ilmatusuur, siis ei julgenud seda kuival ajal süüdata, kartes, et sädemed lendavad tuulega metsa. Sedavõrd suur leek tekitab ka vaikse ilmaga omaenda õhupöörised, mis viivad sädemed teadmata suunas. Kuna mets on lähedal, siis ei tahtnud sellega riskida ja sai haohunnik osadena kõrval väiksemaks põletatud.

Maakaabli tsoon on heinast puhtaks trimmerdatud, samuti juurdesõidutee tulevane asukoht (sellest edaspidi pikemalt).

Jaotuskilp

Kuna elekter on vaja postilt krundile tuua ja ühtki hoonet veel ei ole, siis sai tehtud otsus, et on vaja paigaldada jaotuskilp. Sai siis selline kilp Kaguelektrist ostetud ja selle sisu välja vahetatud. Siinsetelt piltidelt on puudu veel rikkevoolukaitsmed, mida hetkel ei teadnud veel vaja olevat. Enne ja pärast.

Meil on elektriliitumine

Suur uudis: meil on elektripostil kilp ja elektriliitumine 3x16A. Olgu öeldud, et läbirääkimised Elektrileviga olid pikad ja vaevalised, kuna pakuti 8A peakaitsmega ühendust ning suurema kaitsme korral oodanuks ees liini väljavahetus ja oma kuludega maksnuks see üle 10k eurot, mis olnuks mõeldamatu kulutus, arvestades, et olemasolev liin kulgeb üle meie krundi nurga. Ma ei teagi täpselt, kuidas see õnnestus, ent nüüd on sama liini peal meil 3x16A peakaitsmega ühendus. Hetkel on kilp toodud postilt alla, kuid krundile ühtki (maa)kaablit veel ei lähe – see töö ootab alles ees.

Suur pooliku võraga pärn on langenud. Lõkkes põlevad krundil ainsana säilinud ja kulupõlengus kannatada saanud ristpalkhoone varemed.

Võsatõrje ja vaated

Männisalu talu jaanituli

Nüüd on suve keskpunkt käes ja me pere teeb oma uues kodus esimese jaanitule.

Märksõnadeks on ikka kodukrundi metsiku looduse pealetungist puhastamine ehk peamiselt võsalõikus.

Kaev saab valmis, vesi tuleb kosena

Tänase päeva suursündmus on kaevu valmimine. Mitte ainult, et vesi tuli, vaid vee tulek oli sedavõrd kiire ja lisaks kolmest eri suunast, et esimese rõnga sissepanek ja loodimine oli päris keeruline, vesi nimelt tahtis selle rõnga kohe uputada ja suure pealevoolu tõttu kippusid ka kruusased külgseinad sisse varisema.

Paar vahtrat jäid kaevukaevamisel kopa noolele ette ja need pidi langema. Lisaks kaevule sai ka üks poolkuivanud puu ja suur viltuvajunud kuusk maha võetud. Te ei kujuta ette, milline oksamassiiv on ühel lagedal kasvanud täiskasvanud kuusepuul. Sellest saab aru alles pärast laasimist ja okste koristamist. Nagu päevatöö vms. Püsti jäi veel vana pärn, kuid kuna selle võra on tugevasti kahjustatud, siis eluõigust tal ei ole.

Nüüd siis vett pumpama, et kaevuvesi puhtaks ja joogikõlbulikuks saaks 🙂