Nipinurk. Pythagorase teoreem, kas tõesti?!

No, kes ei mäletaks koolimatemaatikast Pythagorase teoreemi:

Täisnurkse kolmnurga kaatetite (a ja b) ruutude summa võrdub hüpotenuusi (c) ruuduga.

Noh, ja mis sellest teoreemist siis kasu on! See on ju puhas teoreetiline teooria, millel ometigi puudub praktikas igasugune tähtsus 🙂 Või siiski?! Ma soovin, et mu kunagine matemaatika õpetaja oleks seda mulle selgitanud, kuid kahjuks ta ei teinud seda piisavalt selgesti ja minust endast ei olnud tookord küsijat. Kuid … see on (ehitus)meistrile kõige praktilisem vahend täisnurksete asjade valmistamisel, olgu selleks siis köögilauaplaat, tõstuki käpad, hoone vundament, autoparkla või kasvõi jalgpallistaadion või, minugi pärast, lennuväli!

Kuidas siis asi käib? Sul on vaja perfektset täisnurka, eksole? Ilma keerukate arvutuste ja ruutjuurteta, sa lihtsalt mõõdad ühe külje (a) näiteks 3m, teise külje (b) siis 4m ja nüüd muudad nende külgede (kaatetite) vahelist nurka selliselt, et hüpotenuus (c) oleks 5m, sest juhtumisi 32+42=52 ehk 9+16=25. Kui suudad kolm sellise pikkusega külge sellisel viisil otsapidi kokku viia, siis on sul külgede a ja b vahel perfektne täisnurk 90 kraadi, seda ilma nurgikute, mallide ja muu jampsita, mille kasutamisega käib alati kaasas täpsuse- ja mõõteviga. Just siin ongi Pythagorase teoreemi praktiline rakendus. Ideaalne näiteks vundamendi nurkade väljamõõtmiseks.

Okei, sul on väiksem projekt, näiteks valmistad oma töökojas mingit kaadervärki või mööblit, mille puhul jällegi nurgikud ja mallid jäävad liialt väikeseks mõõtevahendiks. Sel juhul näiteks a=30cm, b=40cm ja c=50cm. Põhimõte on sama ka lennuväja rajamisel: a=300m, b=400m ja c=500m.

Loomulikult, tänapäevaste vahendite hulka kuulub üks hea tasuta nutiäpp, kuhu paned näiteks oma kasvuhoone täpsed külgede mõõdud sisse ning ta arvutab sulle diagonaali ehk hüpotenuusi pikkuse ja lisab joonise automaatselt.

Näiteks äppist nähtub, et kui 3x8m kasvuhoone diagonaalid on 8,54m, siis on hoone ilusate täisnurkadega.

Kruusakoorem ja kasvuhoone vundamendi väljamõõtmine

Saabus koorem purustatud kruusa, 15 tonni.

Kruus saabus täpselt õigel hetkel, kuna kasvuhoone vundamendi “padja” tegemiseks läheb just kruusa vaja. Looduslik kruus on suuri kive täis ja see ei sobi kõrguste väljarihtimiseks.

Mullakoorem ja kasvuhoone vundamendi süvend

Tellisin sõelutud musta mulda kasvuhoone jaoks ja täna jõudis koorem kohale.

Otsustasin kasvuhoone süvendi veelgi madalamaks koorida, et saada parem vundament, rohkem kasvumulda taimede jaoks ja lisaks oli vaja kompenseerida veidi kaldus maapinda. Süvendades tuli kohati puhas looduslik kruus vastu – selle vedasin augutäideteks metsateele, mis viib tiigi äärde. Murukamarad ja mullasema osa kasutasin samuti tiigiääres madalamate kohtade täitmiseks.

Tark ei torma

“Tark ei torma” on üks väärt ütlemine, sest kui võtad aega, siis tulevad head mõtted ja väldid muidu kiiruga tehtavaid vigu. Eks ka vanasõna “Üheksa korda mõõda, üks kord lõika” ütle sedasama.

Tegin juba aegu tagasi Maa-ameti Geoportaali kaartidest Photoshopi abiga kinnistu plaani, kuhu kavandan hooned ja maakaablid, veetrassid ja aiamaa. Sealt on hea mõõte võtta ja kulu arvutada. Üks esimesi hooneid, mis kerkib, on kasvuhoone 🙂

Tahaks, et hooned asetseksid lisaks valitud asukohale ka kindlate sihtide ja suundadega, mitte suvalises asendis. Eesmärk on, et nii tulevane maja kui saun-aiamaja kui kasvuhoone ja kõik muud hooned asetseksid meie krundi piiril jooksva maanteega ilusa täisnurga all. Selleks tuli kasvuhoone suuna määramiseks teha veidi mõõtmisi. Piltidel on näha maantee risttelg ja selle järgi panen paika ka kasvuhoone esikülje nurga. See mõte tekkis just veidikese järelemõtte pausi ajal. Eks kasvuhoone esimese kohavalikuga oli ju ka sama lugu, et kui ei oleks veidi vaatlusi teinud, oleks kasvuhoone õhtuti villu sattunud.

Ehituspoest sai toodud ka Fibo plokke kasvuhoone vundamendi jaoks.

Viimasel pildil paistab taamal naabri eramu, kelle mesitarud, mis on juba 10 aastat tühjad, viltu vajunud ja pehkinud, seisavad ja mädanevad meie kinnistu piiril. Olen naabriga paaril-kolmel korral juttu teinud, et kas tal on kavas nendega midagi ette võtta ja need näiteks mujale toimetada, sest need riivavad silma, kuid aasta jooksul ei ole nad siiski paigast nihkunud. “Tark ei torma” 🙂 Loodetavasti nad millalgi siiski kaovad meie piirilt, seda enam, et osa neist ongi tegelikult sattunud üle piiri meie poolele.

Projekt “Kasvuhoone” pinnase koorimine

Nii ongi, murukamar ei saa jääda. Kuigi pildil on vaid käsitööriistad, siis põhitöö pinnase koorimisel tegi põka kühvel.

Ahjaa! Palgistaapel tuli veidi kõrvale kolida, kuna jäi kasvuhoone uuele asukohale ette.

Projekt “Kasvuhoone” algus ja muud asjad

Tellisime kasvuhoone24.ee veebilehelt kasvuhoone mõõtudega 3x8m. Selle tõi kohale Leedu kuller, kelle toodav pakk oli juhtumisi kõige esimene, mis Männisallu on saabunud.

Seejärel sai tokkidega maha märgitud kasvuhoone asukoht, kuid aeg näitas, et esmalt valitud asukoht jäi õhtupoole kiiresti villu ja see ei olnud üldse tore. Siis valisime kasvuhoone jaoks välja uue koha, kuhu päike paistab varahommikust hilisõhtuni.

Üks asi, mida meil Männisalus on palju, on noored männid. Neid on nii palju, et jätkub lausa kõikjale. Piltidel teeme kasvuhoone jaoks mändidest veidi ruumi ja arutame Heleenega, kuidas ristküliku diagonaalide mõõtmise abil saame ilusad täisnurgad.

Kui nurgatokid olid välja mõõdetud, sikutasime põkaga kännud eest. Siin oli jälle Heleene abi kuldaväärt.

Heleene tegi mõned kaunid looduspildid ja muuhulgas leidis puutüvelt ühe päevitava sisaliku.

Vastu õhtut sai majakrunt korraliku silumise. Õnneks on olemas pildid, milline see paik välja nägi aasta tagasi.

Päev lõppes kauni kuldse päikeseloojanguga.

Käib töö ja vile koos

Tänasel töörahva pühal, kui õues oli ilus ilm ja tore olla, puhastasime värava kõrvalt teeääre võsast ja leheprahist puhtaks ning vedasime ka rämpsu minema. Nagu varemgi öeldud, teeveer ja värav on kodu visiitkaardid.

Päev jagunes kolmeks. Alguses oli veidi tööd. Siis oli grill. Ja siis oli tšill.

Töö

Grill

Tšill

Veel maaparandust

Enne eelmist vihma sai alustatud alumise osa ehk aiamaa tasandamist, kuid majakrundile ei jõudnudki. Seal oli aga tõeline kivipõld ja juurikamets. Täna hoidis kuiva ilma ja tõmbasin sahaga kõik kivid ja juurikad, mis saha taha jäid, mäest alla ühte pikka vaalu kokku. Sealt nopin suuremad kivid tuleviku tarbeks välja ja ülejäänu läheb aukudesse ja soppidesse täiteks.

Tänane tulemus majakrundil näeb üle ootuste hea välja. Veidike käsitsi üle noppida nii allesjäänud kividest kui juurikatest, natuke lohistiga üle siluda ning võib jätta vundamenti ootama.

Kaili koristas teeäärset leheprahist ja mahalangenud okstest. Teeäär ja koduvärav on talu visiitkaart 🙂

Külas käis kurg ja õhtul kukkus kägu, vott.

Esimene postipakk, haakekonks ja isesüttiv lõke

Täna oli tähelepanuväärne päev. Kell 11.30 pidin kohal olema, et võtta vastu kulleri poolt toodav pakk. See oli esimene kord, kui Männisalu tallu tuli postiga saadetis. Kuller sai selle äramärkimiseks šokolaadi omanikuks. Mis pakis oli, sellest edaspidi.

Kullerit oodates, kes veidi hilines, võtsin mõõdud haakekolmnurgalt, et ehitada sinna külge haakekonks nii lõugade kui kuuliga. Idee on selles, et haakeriistu ühendades ei tohiks haakekonks ette jääda, siis võib ta alati küljes olla. Tuli leida talle selline asend, mis ei takista teiste haakeriistade külgehaakimist. See asend sai välja mõõdetud ja üles pildistatud.

Istusin korraks autosse, et võtta veidi kohvi ja väike amps, kui nägin tahavaatepeeglist täiesti juhuslikult, et suur prahihunnik oli järsku, just selsamal sekundil, ise põlema süttinud. Tekkis hetkeline paanika ja tormasin ämber käes lõkke poole seda veega kustutama. Kui veega kohale jõudsin, oli leek juba üsna suur ja hunnik võttis kenasti tuld. Mõtlesin siis, et kuna äsja oli vihma sadanud ja puud tilkusid, et mis ma ikka kustutan, las põleb siis ära. Mõne aja pärast süütasin tulipunaste sütega ka kõrvaloleva teise oksahunniku ja vedasin ka ümberkaudseid oksi ja prahti sinna juurde. Iseenesest oli tekkinud metsakoristuspäev.

Miks lõke ise süttis?! Viimati oli sama koha peal suur lõke 15. aprillil. Sellest on täna kaks nädalat möödas! Vot just niikaua on maa-all siiski veel piisavalt hõõguvaid süsi ja kuumust, et kui uut prahti sinna peale ladustada, siis mingil hetkel lahvatab tuli taas. Uue prahi paigutasime sinna paari päeva eest. On ime, et ma olin just sel hetkel seal läheduses ja nägin seda ise süttimas. Ma ei oleks seal olnud, kui kulleri saabumise aja tõttu ei pidanuks seal olema. Ei tahaks mõeldagi, et see oleks võinud juhtuda ka täiesti järelvalveta olles. Siit moraal: kui oled ühe koha peal suurt lõket juba teinud ja vead sinna uut prahti peale, siis võib see mingil hetkel ise süttida, olgugi, et on sadanud vihma ja möödas on juba kaks nädalat.

Palgistaapel ja maaparandus

Täna sai kahe asjaga toimetatud. Esiteks, lõpetasin platsile veel jäänud puumaterjali sorteerimise ja selle käigus sai staaplisse pandud ümarmaterjal kolme erineva projekti jaoks. Ma siinkohal veel ei avalda, mis need on, kuid eks järgemööda teen sellest juttu. Palgid on tarvis koorida.

Teiseks, nüüd on plats tühi ja saab teda veidi hooldada. Sain healt naabrimehelt Reinult laenuks roopsaha ja tegin sellega künklikule maapinnale lõpu, tegelikult alustasin täna lõpu tegemist. Umbes paari tunni sahaga tiirutamise tulemus on piltidel. Olgu öeldud, et eelmisel suvel seda nurme niites pidi murutraktoril rattad ja terad alt sõitma, maa oli sedavõrd künklik ja salakive täis. Terad läksid sõna otseses mõttes koos laagripukiga pooleks, kui kivis ära käisid. Täna, kui tööd alustasin, sai põkaga alguses rappumise tõttu vaid esimese käiguga sõita, hiljem juba teise ja kolmandagagi. Kavatsen ta laudsiledaks tõmmata, et oleks murukaga niitmine lust ja lillepidu. Sahk ei pööra murukamarat pahupidi ega songi seda katki, nagu teeks kultivaator või äke, lihtsalt lõikab kõrgemad nukid maha ja täidab madalamad lohud, toob ka pinnapealsed kivid välja ja need saab siis kokku korjata. Tulemus paistab hetkel küll põllu moodi välja, kuid on tegelikult siiski kõva ja kandev murukamaraga pinnas. Hetkel mullane, kuid kui hein kasvama hakkab, siis peaks õiget lõpptulemust nägema. Olete kindlasti kuulnud ütlemist, et enne millegi paremaks muutumist peab see esmalt minema hullemaks. 🙂 Maaparandusega täpselt nii ongi.