Puidupunnid ja faasid

Puidupunnid aitavad tugevdada liimühendusi ja õgvendada väikesi ebatasasusi, et oleks vähem lihvimist. Frees tegi esi- ja küljeservadele ümarad faasid.

Plangud sirgeks ja siledaks

Aiamaja köögi töötasapinna vahtraplankude servad sobitasin täna üksteisega täpselt kokku, sest vahesid ei tahaks pärast näha: need saavad puidupunnid ja liimühenduse.

Plangud käisid mitmeid kordi läbi paksusmasina ja kaotasid oma esialgsest paksusest ca 3mm. Karvane saepind asendus sileda höövelpinnaga, mis pole liivapaberit veel näinud, kuid juba särab.

Tiigiääre puhastus. Aiamaja köögimööbli tööpind

“Talve rong on läinud, aga ta vilistab veel mitu korda.”

Just nii kirjutas eilses Sakalas Soomaa loodusemees Indrek Hein, kes on aastakümneid loodusemärke üles tähendanud ja nende järgi ilma ennustanud. Ilmselt on tal õigus. Täna oli 4-5 kraadi sooja. Homme algab kevadkuu märts, kuid talvel on veel kindlasti paar trikki varuks. Meenub üks teinegi ütlus: “Kevadel on suve silmad, kuid talve hambad.” Metsas rassides saab seda hästi omal nahal tunda, kui ühel tuulevaikuse hetkel on nahk higine ning järmisel momendil lõikab külm tuuleiil läbi riietuse.

Plaanisin aiamaja kööginurga tööpinna valmistada õuelt langetatud suure vahtra plankudest. Nüüd olen jõudnud sellega niikaugele, et toormaterjal (kolm 21cm laiust ja 5cm paksust vahtraplanku) on töö alustamiseks valmis.

Päris keeruline oli selle vana vahtrapuu laiadest (ca 40cm) plankudest leida sellised 2m pikkused ja piisava laiusega defektivabad kohad, mis annaksid puhta pinna ja esiserva. Pärast pikka sobitamist tundub, et selline materjal õnnestus siiski sealt välja lõigata.

Veidi metsatöid

Ilmad on veel kurjad, külm tuul lõõtsutab ja ülalt alla pudeneb nii vihma kui lörtsi. Veebruar on ikkagi talvekuu. Kuid lumikate on metsas kokku sulanud ja saab juba natuke hangedes sumamata ringi liikuda. Sestap võtsin nõuks täna veidi tiigiiäärset padrikut risust ja võsast puhastada.

Lumevatti vähemaks

Ilm on soe ja niiske, lumi on sula ning majaseinad väljastpoolt kõik nõretavad kondenseerunud niiskusest. Päästsin aiamaja alumise ääre lumevangist, et õhk saaks veidigi rohkem liikuda.

Tali taevast

“Ega tali taeva jää”, ütleb eesti vanasõna. Ja sel talvel on see tõsi. Lumerohkust arvestades võiks lausa öelda, et ka eelmisel talvel sadamata jäänud lumi ja olemata jäänud pakane tuli käesoleval talvel intressidega järele.

Talveilm, kohtvalgusti, vahtraplank

Esiteks, täna oli ilus talveilm, isegi päike piilus korraks pilve tagant välja, kuid pildile see ei jäänud. Ühtäkki algas umbes tunnine lumesadu, kuid nii tihe, et lisas u 10cm lumikatet. Ka sadu pildile ei jäänud, kuid saju tagajärjel tekkinud värske lumi küll.

Paigaldasin ja pingestasin kööginurga kohtvalgusti ja viisin väljavõtte söögilaua kohal paiknema hakkava valgusti jaoks, lisaks välisvalgustuse jaoks parempoolsesse seina. Sellega on tubased elektritööd suures osas tehtud.

Sortisin välja kaks 50mm paksust vahtraplanku, millest võiks tulla aiamaja kööginurga tööpind, kuid kas nende kvaliteet ja kuivus lubavad sellel teostuda, eks näis. Lõikasin nad 2m pikkusteks ja tõin edasiseks aretamiseks oma garaažitöökotta.

Mõõdame jää paksust. Talverõõmud

Jää paksuseks saime u 15cm.

Lumetõrje ja elektritööd aiamajas

Alles see oli, kui õuel teed sisse sai lükatud – see toimus üleeile. Kuna viimase ööpäeva lumesaak oli 28cm, siis tuli lumetõrje töö uuesti ette võtta.

Tõmbasin ka aiamaja ja kasvuhoone katustelt suure lume maha.

Elektritööde osas sai täna seinale TV jaoks mõeldud stepsel ja majaesine õuelatern.

Õueprožektor ja laevalgusti

Algas tihe lumesadu, mõne tunniga tuli maha ca 10cm värsket lund. Samal ajal, kui helbeid langes, paigaldasin õueprožektori majaesise valgustamiseks. Sisselülitatuna süttib see hämaras ja pimeda ajal liikumisandurist.

Teinegi valgusti leidis oma koha – laevalgusti. Kandelambi aeg on möödas, valgus süttib lülitist 🙂