Kivikoristus põllumaal. Veepaak. Veetase. Vesioinas

Osa maarahvast on kartuli juba maha pannud ja on praegu veidi mures, sest vaovahel loksub vihmavesi, kartul, samas, talub kuivust paremini kui liigniiskust, nagu räägitakse. Meie põllumaa sai kividest ja juurterisust puhtaks ning alles ootab vagude ajamist, kuid hetkel on selleks vist liialt märg ja kuu faas ka ei ole sobiv. Paigaldatud sai kastmisvee tünn.

Jahisadamas on nüüd paat ka 🙂

Veetase tiigis on vihmade mõjul kerkinud. See on nüüd ca 45cm ülevoolutoru tasapinnani endise 50 asemel. Tegin vesioinaspumba juures häälestustöid. Sissevoolavat toru sai lühendada ca 5m võrra ja hõõrdumise vähenemise tõttu see lisas oluliselt veehulka, mis ajaühikus torust läbi jookseb ja suurendas pumba tootlikkust. Muudatuse võrra tuli ka löök-klappi raskemaks teha, kuna see hakkas liialt “varajaselt” sulguma. Väljavõttel kasvas rõhk 1,3 bar‘ni. Mõõtsin ära, kui palju vett otse pumba väljavõttel ühe “poksuga” pumbatakse. See on 0,25L ühe löögiga. Kui voolik taha ühendada, siis tuleb vett suruda kaugele ja kõrgele ning pumbatava vee hulk hakkab drastiliselt kahanema, mida pikem voolik pumba taha ühendada. Meil on vett vaja pumbata 165m kaugusele ja ca 6m kõrgusele ning see muudab vee koguse väikeseks nireks. Kas lahenduseks võiks olla suurema diameetriga voolik?