Maaharimine, võsaeemaldus ja tiik

Paar päeva on kuiva ilma hoidnud ja liivamullane põllumaa kuivab kiiresti. Oli teine vihmaperioodide mõjul täiesti kinni vajunud ja ega põllutöid teha saa, kui vesi mulla peal loikudes seisab. Täna tõmbasin kultivaatoriga mitu korda läbi, et oleks parem kuivada ja kui ilma hoiab, siis varsti tõmban vaod sisse ning läheb kartul maha, samuti köögiviljad, nagu sibul, porgand, redis, küüslauk jms. Eks näis, kuidas meie potipõllundus jalgu alla võtma hakkab. Pildid on enne ja pärast kultiveerimist.

Leidsin, et juurdepääs põllule oleks otstarbekas teha ka teisest otsast ja selleks puhuks said mõned männid eest ära koristatud. Mändidest puhastatud mättalise ala saab nüüd tasaseks ja kasutatavaks muuta. Kunagi on seal ka põld olnud, sest künnivao serv paistab selgesti heina seest silma.

Tiigi veetase on nüüd umbes nädalajagu päevi püsinud muutumatuna: 32cm ülevoolutoru praegusest tasemest. See tähendab, et tiiki vett juurde ei ole tulnud ning samas väljavool ka puudub (või siis on nad võrdsed ja toimub läbi pinnase imbumine). Viimaste soojade päikseliste päevadega on vesi tiigis “õitsema” läinud ning ka väljavoolu kraavis, kus vesi suhteliselt seisab, on mingi roheline vetikas kanda kinnitanud. Kui varem oli vesioina väljavooluala ilus puhas, siis nüüd on see kollakaks tõmbunud. Kõik see tundub tähendavat ühte asja: tiik vajab väljavoolu, et tekiks veevahetus ja pinnal ujuv vetikaterohke kiht saaks võimaluse kraavist allavoolu minna ning uus vesi asemele tulla. Pean tiigi ülevoolutoru veidi allapoole praegust veetaset reguleerima.