Must päev aias. Tiigi kaevamine 3. päev

Meie eelmisel aastal istutatud noor viljapuuaed sa täna sisuliselt hävitatud, kuna naabri lambad leidsid oma logust ja paigatud elektrikarjusest väljapääsu, nagu eelmisel kevadel-suvel varemgi mitmeid kordi. Nad järasid segamatult mitu tundi meie viljapuude ja marjapõõsaste kallal. Põõsastelt söödi lehed ja järati küljest oksad, puudelt läksid toiduks nii oksad kui koor. Isegi sibulavarred näriti pealt ära. Kuuest marjapõõsast läks täielikult välja neli sõstart (alles jäid okkalised tikrid) ja kümnest viljapuust on kahjustatud seitse: õunapuud, kirss, mõlemad ploomid ja pirn. Noored puud-põõsad olid just jõudnud kenasti kohaneda, juurduda ja jõudu koguda, et hakata sel kevadel hoogsalt kasvama. Kaks päeva kulus nende istutamisele. Ületalve hoidsin neid jäneste eest kuuseokstega kattes, varakevadel lõikasin võra. Valmis oli ostetud kahjuritõrje. Järgmisel aastal oleks nad kindlasti juba veidi vilja kandnud. Nüüd on suures osas vaid rootsud ja näritud tüved järel.

Ma ei pea seda õigeks, et pean oma viljapuuaeda omaenda maal aiaga piirama hakkama, samas kui naabri lammastel on vaba voli ringi uidata piiritult. Kui tuleb metsast metskits ja maiustab, ise vastutan. Kuid naabri koduloomade karjatamata jätmise eest ma ei vastuta. See on juba vana lugu ja miski pole paremaks muutunud. Lammastel ei ole karjust! Kes nende poetatud pabulad meie murult kokku korjab? Neid on terve õu täis, peab vaatama, kuhu astud. On see õnnetus või hoopis masendav hoolimatus?

Eks tuleb tänavu uus istutustöö ette võtta ja loodetavasti saab see kuigivõrd ka kompenseeritud. Kahjustatud istikud lubas naaber kinni maksta. Kaotatud aastat ei saa kuidagi kompenseerida. Tehtud tööd ja nähtud vaeva, moraalset kahju, kas seda ka saab kompenseerida? Varsti rajame lillepeenrad ja köögiviljaaia. Pole mingit garantiid, et ei tule uut lammaste reidi ja kõik ei kordu taas. Kui nii peaks juhtuma, siis lähen ilmselt valda ja teen avalduse politseisse, sest see on varavastane süütegu § 218.

Oli selle aasta esimene piksevihm koos välkude ja kõuega, sadas rahet.

Tiigi kaevamise 3. päev viis nii kaugele.

Tiigi kaevamine: 2. päev, hommik ja õhtu

Hommikul ja ennelõunal avanes selline pilt: tormimurru kändude juurimine ja pinnase täitmine tulevase tammi kohal, et pääseda kopaga tagumisele kaldale.

Õhtuks oli seis järgnev: kohale on toodud vana Rootsi sõjaväe pump. Selle ülesanne on vesi, mis ise keeldus voolamast, teisele poole tammi pumbata, et ta tiigi süvendustöödel ei segaks.

Siia sobib hästi inglise keelne väljend: “It’s got to get worse before it gets better”.

Kasvuhoones on redised peanupud mullast välja pistnud. Järgmiseks nädalaks lubab 20 soojakraadi.

Tiigi kaevamine algab: 1. päev

Ekskavaator on kohal ja tiigi kaevamine algab. Kohe esimese asjana sai valmis väljavoolu kraav kaeveala veest tühjendamiseks. Vesi voolab loomulikku sängi pidi, mis oli kinni kasvanud, naaberkinnistul asuvasse madalamasse sootiiki. Mis kraavi kaudu ei lähe, see pumbatakse. Meie tiiki, mis on selles pikas veeahelas esimene ja kõige kõrgema tasapinnaga ala, toidavad veega allikad. Allavoolu jätkub teekond mitmeid kilomeetreid mööda soid ja läbi kopratammide.

Piltidel olevad tormimurru ja muud kännud lähevad samuti väljajuurimisele. Tiigi väljavoolule tuleb tamm ja kui seal õnnestub hoida kasvõi poolemeetrist kõrguste vahet, saab sinna paigaldada vesioina tüüpi pumba. Eks näis, kuidas sellega läheb.

Muuseas, täna oli kohutavalt halb kevadilm: sooja vaid +2,5 kraadi, vihm ja tuuleiilid, paiguti sadas Eestis lundki, meil õnneks mitte. Homme tõotab tulla veidi helgem, et siis kolmapäeval taas vihmasemaks minna. Õnneks tiigikaevamist see vähimalgi määral ei sega, seega, parim ajakasutus. Samas, järgmiseks nädalaks lubab ilmateade juba 18 soojakraadi.

Uudismaa, grill ja istikud

Oli üks (!) suvepäeva moodi päev, päike paistis, tuul oli minimaalne ja õhk külm just ei olnud, kui tuuleiilid välja arvata. Homseks kahjuks lubab ilmateade juba tormituult ja vihma-lörtsi.

Küsisime männinoorendiku käest põllumaa siilu tagasi.

Grillisime ja tšillisime.

Tegelesime taimeistikute ümberistutamisega.

Aiamaja terrassi kavandamine ja aedmurakas

Istutasime metsa äärde aedmuraka. Eks näis, kuidas talle seal meeldib.

Aiamaja saab terrassi ja täna vaatasin, kui pikk see ettesuunas võiks olla, ning kui kõrgele maapinnast tulevad tugipostid.

Lillekasti meisterdamine

Täna oli õhtupoole veidi aega ja kuigi sadas kerget vihma, ei seganud see vanadest lauaülejääkidest ühe lillekasti meisterdamist.

Küttepuud ja põllumaa

Tänavused viimased küttepuud said metsast välja.

Meil on plaanis üks siil maad võsa ja männiku käest tagasi võtta, et sinna väike põllumaa rajada. Kaevasin labidaga kolm-neli auku maasse, et mullakihi paksust mõõta, sest teada on, et meie kandis on mulla all kruusakiht. Ootuspäraselt sain mullakihi paksuseks veidi üle labidasügavuse ehk ca 25-30cm. Seda ei ole palju.

Teeäärse heakorrastamine

Suured pajud langetavad palju nätskeid lehti ja millal siis veel, kui mitte kevadel need kokku riisuda!

Külvasime ja rehitsesime

Kasvuhoonemulda läksid täna redise ja lehtsalati seemned, selga vesi ja katteloor.

Teeäärne on kevadeti paksult pajulehti täis, võtsime ette need sealt kokku rehitseda ja ala puhtaks teha, et möödasõitjal ja postimehel, kes lehte toob, oleks ilusam vaadata 🙂 Ilm pakkus küll kuuma päiksepaistet ning siis jälle vihm-rahet ja külma tuult, pannes leheprahi lendama. Veidi sain ka kreissaega pinde saagida.

Vormiroog sütel ja kasvuhoone istutuseks valmis

Heleene tegi kooliprojekti raames vormirooga. Otsustasime selle hõrgutise küpsetada lõkkesütel. Ilm oli küll vahelduvalt päikseline ja ja lumekruupe sadav, kuid lõkketule sütel küpsetatud ta sai ja maitses imehästi. Savist vorm lõi sütel prao sisse, kuid lõpptulemust see kuidagi ei mõjutanud. Maitse oli taevalik. Magustoiduks olid tulel grillitud vahukommid.

Kasvuhoone sai mullavärskenduse: 20x60L Biolan aia mustmulda + 300L kasvuturvast. Heleenega koos kaevasime selle läbi ja tasandasime, siis pühkisime servad ja vahekäigu põranda mullaprahist puhtaks. Kasvuhoone on nüüd taimede istutuseks valmis. Esmalt lähevad mulda mõned külmakindlamad aiataimed, nagu salat ja redis, kui ilmad juba soojemad, siis kurk ja tomat.

Siinkohal väike meenutus möödunud aastast: kasvuhoonet ei olnud sel kuupäeval veel olemaski, sest esimesed kasvuhoone vundamendi mõõdistused said tehtud alles 3. mail ja kasvuhoone sai taimede istutuseks valmis 18. mail.