Mets ja veesilm

Suureks arenguks tuleb lugeda seda, et saime metsafirmalt ära osta hektarilise naaberkinnistu, mis on kaetud metsaga ja kus asub ka tiigi rajamise võimalus. Kaartidel ongi sinna tiik peale kantud, kuid tegelikkuses on selle asemel kinnikasvanud sookael.

Nüüd on sedasi, et kuna kopp on majakrundi tasandamiseks niikuinii juba kohal, siis sõidab ta metsa ja tekitabki kõnealusesse kohta esialgu väikese veesilma. Hiljem laiendame selle kauniks tiigiks. Ühtlasi näeb siis ära ka selle, kuidas seal aastaringse veevarustusega lood täpsemalt on.

Majakrundi planeerimine

Et kümnendite pikkuse võsakasvu juurestikust vabaneda ning luua majaehituseks tasane pind, tuli kohale kutsuda eksavaator. See lõi platsi puhtaks.

Põka

Selline T-25 põka leidis Viljandimaalt tee Võrumaale ja seda sai põhjalikult hooldatud. Remondiks ja hoolduseks asub ta hetkel Haanjas Vana ja Taadi koduõuel.

Maanteeameti mahasõit

Valmis sai Maanteeameti ehitatud mahasõit ehk juurdepääsutee Männisalu krundile. Sellega oli tõesti palju tegemist. Ütlen vaid kaks asja: esiteks, Maanteeameti üldteenusega asju ajades oleks mahasõit kujunenud kulukaks ja aegaõudvaks projektiks (mõne arvamuse kohaselt võib enne maha surra, kui jõuda valminud teeni), teiseks, tänu kohalike teedemeeste vastutulelikkusele sai mahasõit projekteeritud ja valmis ehitatud suhteliselt kiiresti ja ei maksnud mulle isiklikult sentigi.

Seega, nüüd enne peatset talve võib nentida, et lühikese suve jooksul on saanud teoks kolm suurprojekti: vesi, elekter ja tee. Tänu.

Piltidel on lisaks näha ka üldvaated ja valminud elektri jaotuskilp.

Pildid on sügisvärvides 🙂

Teeääre puhastus

Sai ettevõetud selline projekt, nagu teeääre puhastus, et möödasõitjal oleks tunne, et siin krundil midagi toimub ja inimesed rajavad siia midagi uut ja ilusat 🙂

Vaher on saanud “töödeldud”. Aga mahasõiduteed ei ole ikka veel olemas.

Valmisid ja said ette väravad

Minu linnagaraažis valmisid ja said ette sellised väravad.

Kui piiret ja lukku ei ole, saab iga läbisõitja teeselda eksinut. Kui värav ja lukk on ees, siis pole ka parima tahtmise juures igaühel võimalik kogemata eksida 🙂

Nagu näete, siis värav on olemas, kuid juurdesõiduteed pole endiselt veel olemas. Varsti kirjutan, kuidas sellega läheb.

Küttepuud, maakaabel, mahasõidutee ja see va metsakinnistu!

Krundi võsast-metsast puhastamine toob kaasa küttepuude varu loomise – korraliku puidu haohunnikus põletamine ei ole ju keskkonnasäästlik. Iga jämedam tüvi ja oks tuleb halupikkuseks jupendada ja hiljem lõhkuda. Esialgu valmivad plokid, mida jõuab käsitsi tõsta ja virnastada. Hiljem (järgmisel aastal) saab neid siis küttepuudeks lõigata. Ületalve seisavad nad koormakatte all.

Maakaabel jaotuskilpi on nüüd paigaldatud. Selleks sai Cramost laenutatud miniekskavaator ja maasse kaevatud 50m vasksoonelist kaablit kuni jaotuskilbini. Kahjuks ei ole sellest tehtud ühtegi pilti, kuid kinniaetud kraav annab tunnistust tehtud tööst.

Pildil on ka värvapostid. Leidsin, et lukustatava värava ehitamine loob turvalisust, et igaüks ei “eksiks” kogemata krundilt läbi sõitma. Väravad ehitan ise. Varsti näete 🙂

Maanteelt mahasõidutee ootab endiselt tegemist. See on lausa raamatut väärt teema, kuidas Maanteeametiga suheldes jõuda selleni, et luua juurdepääs teeäärsele krundile. Ime läbi on see siiski võimalik, kuid reaalsuses mitte.

Mida tähistavad need sinise lindiga märgitud puud? Ohh, see on terve eraldi teema, mis on väldanud terve suve. Nimelt, meie metsapiiri tagant läheb 5 meetri kauguselt kinnistu piir ja seal olev mets on värskelt saanud ühe metsafima omandiks. Metsafirma plaanib sealse metsa maha võtta. See tähendab, et meie tulevase maja akende all laiuks raielank, kuid meie eesmärk on seal paiknev mets päästa ja rajada sinna “parkmets”. Käivad läbirääkimised, kus jämedam ots on teadagi metsafirma käes. Tuleb nõustuda nende poolt seatud kõigi tingimustega ja maksta nende küsitud hinda, et majatagune mets võiks jääda kasvama. Metsafirma sai selle metsa omanikuks peaaegu täpselt samal ajal, kui meie olime ostmas oma kodukrunti, seega, oleks me vaid teadnud, kuidas asjalood on, oleksime selle metsakinnistu saanud ehk osta otse omanikult, kuid nüüd peame maksma ilmselt mitmekordset hinda, et päästa, mis veel päästa annab. Läbirääkimised käivad juba paar kuud ja hetkel ei paista, et metsafirma oleks huvitatud üht hektarit metsa meie akna tagant soodsalt loovutama. Nad teevad ikkagi oma väikse raie ja laoplatsi ning nõuavad servituuti juurdepääsutee jaoks.

Olgu öeldud ka see, et lisaks metsale paikneb kõnealusel kinnistul ka looduslik veekogu – tiik, mida ilmselt toidab allikavesi ja mis oleks tuleviku perspektiivis äärmiselt oluline veevõtukoht nii kastmisvee jaoks kui ka miks mitte sauna- ja ujumiskoht. Sellest tulenevalt oleme valmis metsafirmaga, kelle nimi jäägu siinkohal mainimata, läbirääkimisi iga hinna eest jätkama.

Elektri jaotuskilbi täiustamine

Selleks, et jaotuskilp saaks Elektrilevi heakskiidu ning vool sisse lülitataks, pidi igale pistikule lisama rikkevoolukaitsme. Pildid on enne ja pärast. See tehtud, sai ka kilp pingestatud ning on voolutarbimiseks valmis. 3-faasilise seadme jaoks on olemas nii veneaegne kui europistikupesa. Veneaegne kaitselüliti on kilbis ainult seetõttu, et selle reaalset koormustundlikkust on võimalik ise timmida 🙂

Viimasel pildil on loojanguvalguses kaev ja puhastatud metsaäär.

Metsaääre võsapuhastus

Sai metsaäärt veidi võsast puhastatud. Kahju oli elujõus puid maha võtta. Siiski, hilisemad arengud näitavad, et esialgne võsapuhastus tuli korduvalt põhjalikumalt üle teha ning aina rohkem lehtpuid langes, õhku ja valgust lisandus tublisti. Pildil on näha ka suur sipelgapesa, mis jääb tulevase aiamaja-sauna alale ning tuleb hiljem ümber kolida. Metsaala on hetkel läbimatu: aastakümneid pole seal võsa harvendatud ega mahalangenud puutüvesid koristatud. Piltidelt võib seda vaid aimata.

Suur haohunnik põleb maatasa

Passisin spetsiaalselt vihmast ilma, et süüdata ülemäära suureks paisunud haohunnik. Mis on sellise arutult suure hunniku head ja vead? Heasid nagu polegi. Vigadeks on see, et oksi on raske hunnikusse visata ja süüdatuna paisub leek hoomamatult suureks ning sädemepilv kandub kaugele-kaugele.

Pildid on tehtud lausvihmas autos istudes läbi tuuleklaasi. Hunnik põles turvaliselt maatasa ja see oligi eesmärk. Taamal on ka poolenisti laasitud vahtrapuu.