Veeuputus? Oinaspump jaksab. Kaks uut pesakasti

Vihmasajud on olnud pidevad ja tugevad. Veetase tiigis on teinud uue rekordi: vesi on tõusnud 37 sentimeetrini ülevoolutoru tasemest. Mulle hakkab tunduma, et ülevoolu tasapinda tuleks reguleerida veidi allapoole, kuid kiirustama ma sellega ei hakka. Ilmateade lubab vihma kogu eelseisvaks nädalaks.

Mida vihmasel päeval teha? Õues ei kannata midagi teha, seepärast tegin oma “töökojas” kaks uut linnupesakasti ja panin need ka kohe üles. Pesakastid on tehtud suurema avaga (40 ja 45mm) ja loodetavasti sobivad nad mõnele suuremat liiki linnule. Senisest kolmest pesakastist on kaks ilmselt juba endale elanikud leidnud, kuid päris kindel see veel ei ole. Huvitav on vaadata, kuidas pesakastid pakuvad lindudele suurt huvi ja nad käivad neid spetsiaalselt uudistamas, istuvad lähedal asuval oksal ja püüavad mitmeid kordi ava eest mööda lennates veenduda, kas pesakast võiks olla usaldusväärne. Ühtekokku on meil nüüd üles pandud viis pesakasti ja sellise eesmärgi me varakevadel pereringis ka endile ise võtsime. Vihmase ilma abil sai see nüüd teoks 🙂

Vesioinaspump, kui palju vett ta siis on meil suuteline pumpama? Kuna tiigi veetase on nüüd ca 5cm tõusnud, siis ilmselgelt on ka pumba tootlikkus selle mõjul veidi kasvanud. Tegin eile põlluäärse 1000L veevaadi tühjaks, et teda veidi paremini loodi sättida ja õhtul kell 20 alustas vesioinaspump sinna vee pumpamist. Täna kell 20, täpselt ööpäev hiljem, on vaadis 670L (175 gallonit) vett. Vaat on tiigist 165m kaugusel ja ca 6m kõrgusel. Päris hea tulemus.

Loodetavasti tuleb kunagi varsti ka kuivemaid perioode, et saaks normaalsete toimetustega jätkata: põllumaa, küttepuud, terrassi vundament jms.

Viljapuude ja marjapõõsaste istutamine

Ilm pidas kuiva, tuul oli malbe, sooja oli piisavalt. Sellisel kaunil laupäeval saime oma viljapuuaias naabri lammaste poolt kahjustatud puud-põõsad uutega asendada.

Meie eelmisel aastal istutatud aiast ei jäänud palju alles. Asendamisele läks kaks kirsipuud, kaks ploomipuud, üks pirnipuu ja kolm õunapuud, lisaks kaks mustsõstart ja kaks punast sõstart. Vanast aiast jäi alles kaks õunapuud ja kaks tikripõõsast.

Heleene pildistas lilli ja aerutas paadiga tiigil. Grillil särises kanašašlõkk.

Tundub, et ka teine linnupesa on leidnud endale huvilise, sest juba kahel päeval olen näinud seal ühte linnukest istumas, kes minu lähenemise peale kõrgematele okstele peitu läheb. Sellel pesakastil on suurem ava ja ta sobib pesitsuspaigaks suurematele lindudele, kui seda on tihased.

Lendas linnupessa

Üks rasvatihase pere on kolinud linnupessa, mille märtsis üles panin. Pesasuul käis regulaarne tegevus: vupsti sisse ja vupsti välja.

Männisalu 2. sünnipäev. Tomatid. Heinaniide

Jah, täna tähistasime Männisalu 2. sünnipäeva. Tuba oli köetud, pakuti torti ja muud head paremat.

Kütmist oli täna tõesti vaja: õhusooja oli alla 10 kraadi ja vihma sadas lakkamata. Muuseas, aasta tagasi oli umbes samasugune ilm. Kuna aiamaja siis veel ei olnud, sõime torti kasvuhoones ja istutasime tomateid. Tomatitaimi istutas Kaili ka täna.

Õnneks jõudsin enne lausvihma saabumist muru ära niita.

Natuke putitasin ka oinaspumba kallal. Väljavõttel asendasin 1/2″ kraani 3/4″ tollise vastu, mis vastab ka vooliku jämedusele. Kiirliitmiku, millel on väga väike ristlõige, asendasin samuti 3/4″ mõõdus liitmikuga. Kõik see kokku lisas veelgi vee hulka, mis ajaühikus mäele pumbatakse. Kui varem kulus veerand liitri pumpamiseks mäele 25 sekundit, siis liitmike ja kraani vahetus vähendas seda 22 sekundini. See teeb ööpäevas 980L endise 830L asemel.

Vesioinaspumba modifitseerimine

Iga päev sajab ja vihmahood on nii tugevad, et uhuvad tiigikaldale kruusa sisse vagusid. Hein kasvab, kuid muru niita sellise märjaga eriti ei saagi. Täna oli temperatuur 12 plusskraadi ja tundus paras mütsi ja salliga ning talvejopega õuel askeldada.

Vesionas sai uue löökklapi, mis plõksub märgatavalt suurema sagedusega (u 1x sekundis) ja see tähendab rohkem vee pumpamist. Katsetasin ka jämedama väljavõttevoolikuga: 1/2″ asemel kasutasin 3/4″ voolikut 65m ulatuses. Pumba tootlikkus kasvas nende kahe muudatuse mõjul lausa mitmekordselt. Kui enne kulus 10L vee pumpamiseks 65m kaugusele ja 6m kõrgusele 48 minutit, siis peale uuendusi kulub sama koguse vee pumpamiseks samasse kohta 17 minutit. See on peaaegu 3x rohkem ja teeb ööpäevas 830L vett. Ja samas, näen pumba ehituses võimalust veelgi ristlõikeid suurendada kohtades, kus nad pudelikaelana praegusel hetkel vee hulka ilmselt piiravad. Pildil on näha veerand liitri pumpamiseks kuluv aeg (see oli enne 1 minut ja 12 sekundit, nüüd umbes 25 sekundit).

Põllumaa äärne 1000L veetünn on veelgi kaugemal: 165 meetrit ja kõrgus pumba suhtes 6-7m. Mõõtsin ka seal tootlikkuse üle. Pildil on ühe liitri pumpamiseks kuluv aeg: 3 minutit ja 26 sekundit. See teeb umbes 425L ööpäevas. 2/3 sellest 165 meetrisest teekonnast on läbi 1/2″ vooliku. Ka siin oleks ilmselt võimalik jämedama voolikuga saada paremaid tulemusi. Kahjuks on 3/4″ voolik poes umbes kaks korda kallim kui 1/2″ voolik. Pikas perspektiivis tasub see investeering siiski ära, sest vesioinaspump pumpab vett 24/7 ja töötab tasuta.

Pumba uus löökklapp näeb välja selline. Klapi kaldenurgaga saab timmida tema löögisagedust.

Naaber on kuuldavasti oma lambakasvatuse lõpetanud ja hea uudis on ka see, et ta on tasapisi alustanud oma mesitarude teisaldamist piiri äärest veidi kaugemale oma metsatuka äärde. Nüüdseks on ära viidud kaheksa mesitaru, kuid alles on neid veel omajagu.

Kivikoristus põllumaal. Veepaak. Veetase. Vesioinas

Osa maarahvast on kartuli juba maha pannud ja on praegu veidi mures, sest vaovahel loksub vihmavesi, kartul, samas, talub kuivust paremini kui liigniiskust, nagu räägitakse. Meie põllumaa sai kividest ja juurterisust puhtaks ning alles ootab vagude ajamist, kuid hetkel on selleks vist liialt märg ja kuu faas ka ei ole sobiv. Paigaldatud sai kastmisvee tünn.

Jahisadamas on nüüd paat ka 🙂

Veetase tiigis on vihmade mõjul kerkinud. See on nüüd ca 45cm ülevoolutoru tasapinnani endise 50 asemel. Tegin vesioinaspumba juures häälestustöid. Sissevoolavat toru sai lühendada ca 5m võrra ja hõõrdumise vähenemise tõttu see lisas oluliselt veehulka, mis ajaühikus torust läbi jookseb ja suurendas pumba tootlikkust. Muudatuse võrra tuli ka löök-klappi raskemaks teha, kuna see hakkas liialt “varajaselt” sulguma. Väljavõttel kasvas rõhk 1,3 bar‘ni. Mõõtsin ära, kui palju vett otse pumba väljavõttel ühe “poksuga” pumbatakse. See on 0,25L ühe löögiga. Kui voolik taha ühendada, siis tuleb vett suruda kaugele ja kõrgele ning pumbatava vee hulk hakkab drastiliselt kahanema, mida pikem voolik pumba taha ühendada. Meil on vett vaja pumbata 165m kaugusele ja ca 6m kõrgusele ning see muudab vee koguse väikeseks nireks. Kas lahenduseks võiks olla suurema diameetriga voolik?

Uued istikud. Jahisadam. Äkked ja veetase

Tellisime Juhani puukoolist uued viljapuude ja marjapõõsaste istikud ja täna saime need Võru turult kätte. Meenutuseks, need istikud asendavad meie eelmisel aastal istutatud viljapuuaia puud ja põõsad, mille naabri lambad sel kevadel hävitasid. Meil oli enne naabri lammaste visiite kümme viljapuud ja kuus marjapõõsast, millest lambad sõid koorest ja lehtedest paljaks kaheksa viljapuud ja neli marjapõõsast. Algsest aiast jäi alles vaid kaks (!) õunapuud ja kaks (!) tikripuhma. Rikutud puud-põõsad lubas naaber kinni maksta. Ümbritsesin nad täna igaks juhuks võrktaraga.

Naabrimees Reinult sain täna laenuks tavalised äkked, millega rehitsesin okste- ja juurtepahmad põllult ja äärtest ühte hunnikusse kokku. Kui see hunnik ja kivid ära viia, siis võiks korra veel kultiveerida ja vaod sisse tõmmata. Tuleks vaid veidi kuiva ilma. Täna tuli äikest ja korralikult vihma, mis lõpetas põllutööd keskpäeva ajal tänaseks ära.

Nüüd siis “jahisadamast”. Uhke nime taga on tegelikult vaid üks väike trepi moodi laudtee, mida mööda saab vette ujuma ja paati minna ja puhta jalaga veest välja tulla. Kogu tiigi kaldaäärne on hetkel kandvuseta mullamassiiv, mis vihma korral muutub pehmeks ja poriseks vaid kummikutega läbitavaks “takistusrajaks”. Selle mullapudru peale sel suvel ilmselt midagi püsivat rajada ei annaks. Sel põhjusel saigi ehitatud selline ajutine purre, mis võimaldab vette sisse ja sealt väja saada ilma otseselt poris püherdamata. Kaudselt tähendab see siiski ka poris sammumist, et üldse tiigi kaldale jõuda. “Jahisadama” juurde kuulub loomulikult ka paadi kinnitamise võimalus ja ujumistarvete (riided, käterätid) nagi. Peaks sinna muruseemet külvama.

Tänane vihm tõstis tiigi veetaset 3-4cm. Huvitav, kuhuni ta lõpuks ikkagi küündib. Hetkel on ülevooluni täpselt 50cm, kuid seda tuleb ilmselt allapoole tuua, kuna muidu ujutaks kaldad liialt üle, kui vesi nii kõrgele peaks tõusma. Seda näitab aeg.

Mis vesioina töösse puutub, siis öö jooksul oli 200L vaat märkamatult vett täis pumbatud: hea tasuta kasvuhoone kastmisvesi otse kraanist võtta ja ei mingit voolikutega mässamist ega jääkülma kaevuveega taimede šokeerimist.

Põllumaa äestamine ja vesioinas

Iga päev sünnib midagi uut. Näiteks, kuusekäbidel on pojad ehk käbibeebid. Aga metsa all lokkab jänesekapsas ja maitseb sama ehedalt, nagu lapsepõlves.

Sain naabrimees Reinult laenuks karjamaa äkke ehk nugaäkke ja lasin meie uudismaa mitu korda sellega üle. On selline randaali moodi asi, vähendatud koopia. Purustas murukamarat, mätast ja juuri väga hästi. Tõi ka kive välja. Nüüd pole muud, kui kivid välja loopida ja muu pudi-padi tavaliste äketega kokku riisuda ja minema vedada. Põllu ääred tuleb ka oksaprahist jms puhastada. Siis võib vaod sisse teha ja hakata potipõllundusega pihta.

Ülemöödunud talvel, kui meil tiigi asemel oli veel alles kinnikasvanud soo ja lahtist vett ei paistnud kusagil, tekkis idee ehitada ise üks vesioina tüüpi pump, nagu on Rõuges Ööbikuorus. Sellise pumba tööle saamiseks on minimaalselt vaja ca 0,5-1m kõrgusega veesammast. Sealjuures, mida kõrgem on sissetuleva vee nivoo pumba suhtes, seda suurem saab olema pumba tootlikkus. Sain youtube‘st ideid sellise vesioina (ram pump ingl k) kokkupanekuks kõige tavalisematest santehnilistest komponentidest, nagu torud, klapid, kolmikud, ventiilid, üleminekud jms. Pump sai niisiis valmis juba ülemöödunud talvel, kuid ei olnud võimalust teda katsetada, sest meil polnud kohta, kust leida vajalik veesamba kõrgus. Tiigi ja tammi rajamisega seoses on meil hetkel tammi taga paisutatud ca 0,6m veesammast ja sellest piisab, et vesioinas tööle hakkaks. Hästi disainitud vesioinas suudab veesamba kõrguse mõjul tekkiva rõhu mitmekordistada. Veesammas kõrgusega 0,6m tekitab rõhu ca 0,06bar. Sellise suhteliselt väikese vabalangemise rõhu all voolab vesi mööda 1¼” toru pumpa sisse. Vesioina löök-klapp tekitab väljavõttele rõhu 1,1bar. See on umbes 20 korda rohkem, kui oli algne rõhk. Rõhk 1,1bar suudab vett suruda umbes 11 meetri kõrgusele. Meil on vett vaja pumbata umbes 5-6 m kõrgusele ja ca 100m kaugusele, kus asub kasvuhoone veepaak. Pumbatava vee hulk ei ole sealjuures kuigi suur, vaid pangetäis vett tunnis, kuid … pump ei vaja töötamiseks elektrit ja pumpab vett järjekindlalt ja peatumata 24/7. Lihtne arvutus näitab, et ööpäevane pumbatava vee kogus tuleb umbes 300L.

Põllumaa ja peenra rajamine. Veetase tiigis

Maapind tundus olevat piisavalt kuivanud, et veidi uudismaad rajada. Selle tarbeks tegime ükskord männinoorendiku alt osa maad puudest vabaks. Tõmbasin kultivaatoriga 7x20m põllulapi juurtest ja murukamarast puhtaks. Homme, kui ilm lubab, saan naabrimehe käest laenatud nugaäkkega veel murukamara tükke purustada, siis varsti ajame vaod sisse ja paneme üht-teist kasvama. Muld on liivakas, peaks sobima kartulile. Põlluääred vajavad ka veel puhastamist ja veidi silumist.

Kaili algatas lillepeenra rajamise. Kaevasime peenra piirjoone koos maasse. Maapind oli valitud kohas päris kõva ja raskesti kaevatav. Peenar tuleb vana mustmulla hunniku asemele, nii saab kaks kärbest ühe hoobiga.

Tiigi veetase täna enam eriti palju ei tõusnudki, vaid umbes 5cm. Loodame, et vee nivoo siiski veel kerkib. Vee sügavus on tiigis hinnanguliselt umbes 2,5m, kuid see tuleks eri paigus veel üle mõõta ja täpsustada.

Terrassitööd, veetase ja väravalilled

Aiamaja terrassi vundamenditööd said täna hoogu juurde. Välismõõdud said paika ja seitsme posti augud valmis, sinna sisse ka paraja pikkusega torud, millesse valan betoonist postid. Posti diameeter tuleb 125mm. Augu ja posti sügavus on maa sees ca 80cm, millele lisandub maapealne osa vastavalt vajadusele. Betoonposti alumises otsas on ca 10cm kõrgune taldmik, mis valatakse otse augu põhja ja on seetõttu suurema diameetriga. See takistab külmakergetel posti ülespoole nügida ja suurema aluspinna tõttu talub post paremini koormust.

Tiigi veetase aina kerkib. Ülevoolu nivooni on jäänud umbes 60cm. Eks näis, kuhuni ta küündima hakkab. Pinnase kandvuselt on selgesti aru saada, et vastaskaldalt jookseb tiiki sisse veesoon. Kruus on seal pudrune ja puutoika võib käega vabalt üle poole meetri maasse suruda. Allikad, nagu see, meie tiiki veega toidavadki. Tegin ülevoolutorule 5cm sammuga kriipsud, et oleks parem arvestust pidada, kuidas veetase muutub. 🙂

Kaili ja Heleene istutasid värava lillekastidesse lilled ja mina aitasin need paika tõsta. Küll postimehel/postinaisel on nüüd homme mõnus Maalehte tuua, lilled ja puha 🙂

Sama toiming umbes üks aasta tagasi nägi välja nii.

Käisin tiigis sel aastal esimest korda ujumas.